Rangelt kaitstavate erametsade osakaal on Eesti Looduse infosüsteemi järgi kasvanud 10 aastaga 22%. Kui lisada piirangud, mis tulenevad projekteeritavatest sihtkaitsevöönditest, I kategooria liikide leiukohtades ja Natura metsaelupaigatüüpidest, siis on see osakaal tõusnud sama ajaga ligi 38%. See tähendab, et 2021. aastaks oli Eestis u 40 000 ha rangelt kaitstavaid erametsasid.

„Looduskaitseliste piirangute mõõdutundetu lisandumisega kaasnev maaomanike pahameel kinnitab, et senine maaomanike huve ignoreeriv looduskaitse on jõudnud tupikseisu,“ seisab erakondadele saadetud Eesti erametsaliidu volinike üldkoosoleku avalduses, mis kannab pealkirja „Ärge kehtestage uusi emotsioonidele tuginevaid reegleid!“.

„Piirangute asemel väärivad metsaomanikud usaldust ja tunnustamist, mitte üha laiemalt kehtestatavaid keelde ja piiranguid,“ leiavad metsaomanikud.

Nad esitasid erakondadele ka konkreetsed ettepanekud.

Näiteks: maaomandi kasutamise piirangud peavad olema proportsionaalsed ja õiglaselt ning koheselt hüvitatud. Selleks on vaja viia hüvitiste määrad õiglasele tasemele, käivitada looduskaitseliste piirangutega erametsade vahetamine majandatava riigimetsa vastu ning võimaldada piirangutega metsamaa võõrandamist riigile turuhinnaga.

Lisaks soovivad nad vabatahtliku lepingulise loodushoiu seadustamist, erametsandustoetuste eelarve märkimisväärset suurendamist ning jahiseaduse muutmist nii, et see arvestaks metsakasvatajate vajadustega.

Viimase osas täpsemalt: „Jahiseadus vajab muutmist, et jahipidamine eramaadel toimuks lepingute alusel, mis oleks suunatud ulukikahjude ärahoidmisele. Samuti tasub loobuda ebamõistlikult suure pindalaga jahipiirkondadest.“

Üle poole Eesti pindalast on kaetud metsaga ja ligi pool sellest kuulub eraomanikele, keda on kokku ligi 100 000.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid