Möödunud kolmapäeval andis oma seni saladuselooriga varjatud tööst ülevaate riigikantselei juures tegutsev punamonumentide komisjon. Muu hulgas heitsid nad valgust punamonumentide edasisele saatusele.

Küsimusele, mis saab edasi eemaldatud monumentidest, vastas töörühma juht Asko Kivinuk, et monumentide saatus on väga erinev. Mõni säilitatakse, aga suurem osa utiliseeritakse. „Millel kunstilist väärtust ei ole, need utiliseeritakse kindlasti,“ lisas riigisekretär Taimar Peterkop.

Kunstiteadlane Krista Kodres aitas Delfil otsa vaadata mõnele punamonumentide nimekirja arvatud mälestisele ning defineerida, mis teeb ühest monumendist „kunstiväärtusliku“, teisest aga mitte. Näiteks lahkneb tema ja komisjoni arvamus kardinaalselt Võru ja Haapsalu monumentide juures, mille kunstilist väärtust komisjon ära ei märkinud.

„Tegeletakse ikonoklasmiga!“ põrutab ta. Kunstiteadlase sõnul tasuks pigem tegeleda mälestiste sõnumi ja ajaloo selgitamisega, mitte nende hävitamisega. „Selline tegevus muudab meid naeruväärseks, me oleme kultuurrahvas!“

Vaata lähemalt videost!

Paarsada eemaldamist

Töörühm alustas tööd tänavu juulis, kogumaks kokku Eestis asuvate okupatsioonivõimu sümboleid kandvate hauatähiste ja mälestusmärkide info ning töötamaks välja lahenduse nende eemaldamiseks ja hauatähiste asendamiseks neutraalsete tähistega.

Töö käigus kaardistati ebasobilike sümbolitega tähistatud hauatähised või mälestusmärgid ja selgitati välja, kellele need kuuluvad. Ühtlasi pidi töögrupp välja töötama teisaldamist või kõrvaldamist toetava õigusliku aluse ning viimaks väärikalt ja lugupidavalt Eesti avaliku ruumi neist puhastama.

Möödunud kolmapäevase seisuga oli hinnang antud 322 monumendile, millest kokku eemaldatakse või oli juba eemaldatud 200. Täieliku nimekirjaga saab tutvuda siin.