Kogu 2022. aasta vältel kestnud väljakaevamised aitasid arheoloogidel mitte ainult uurida Colosseumi all asuvaid keerulisi veejuhtmeid, vaid ka paremini mõista Vana-Rooma elanike harjumusi ja igapäevaelu.

Eelkõige leidsid arheoloogid kanalisatsiooni- ja drenaažisüsteemidest viigimarjade, viinamarjade, kirsside, murakate ja melonite seemneid, samuti oliivide, kreeka pähklite ja muu toidu jäänuseid. Kiirtoitu valmistati otse Colosseumi tribüünidel asunud grillidel.

Lisaks leiti areenil aset leidnud võitlustes kasutatud metsloomade jäänuseid: karude, lõvide ja jaaguaride luid. Aga leidude hulgas olid ka koerte, mh taksikoerte, luud.

Leiti ka rohkem kui 50 pronksmünti hilisest Rooma riigi perioodist, samuti hõbemünt umbes aastatest 170–171 p.Kr., mis oli vermitud keiser Marcus Aureliuse troonile asumise kümnenda aastapäeva puhul.

Kaevamiste käigus puhastasid arheoloogid Colosseumi all umbes 70 meetrit drenaaži- ja kanalisatsioonikanaleid. „Sellised leiud annavad meile ülevaate tollaste inimeste igapäevaelust ja harjumustest, kes jälgisid siin etendusi,“ ütles Colosseumi arheoloogiapargi direktor Alfonsina Russo. „Võime ette kujutada, kuidas sädelevaid münte heideti rahva sekka ja mõni neist kukkus areeni liivale ning kandus seejärel koos inimeste ja loomade verega kanalisatsiooni. Ning enam kui 1500 aasta pärast räägivad need meile nende etenduste ja nende päevade võlust ja hullumeelsusest,“ ütles ta.