Šotimaa Aberdeeni ülikooli bioloogid on leidnud, et soovitus juua kaks liitrit vett päevas võib olla liiga palju. Šoti teadlased märgivad, et inimene saab umbes poole päevasest vedelikutarbimisest koos toiduga, mistõttu pole nii palju vett vaja juua. Nemad soovitavad oma tulemuste põhjal juua 1,5–1,8 liitrit päevas, vahendab BBC.

Professor John Speakman, kes on üks uuringu autoritest, ütles: „Kahe liitri päevase vajaduse algne mõõtmine on väikese vea tulemus. Vesi, mida peaksime jooma, on erinevus päevase koguvajaduse ja selle koguse vahel, mille me saame toidust.“

Toidust saadava vedeliku hulka mõõdeti, küsides inimestelt, kui palju nad söövad. „Inimesed kipuvad aga ütlema, et söövad vähem kui tegelikult – seetõttu on arvutus vale ning joogivee kogust hinnatakse üle,“ selgitas Speakman.

Uues uurimuses suudeti aga stabiilseid isotoope kasutava tehnoloogia abil täpsemalt arvutada vee ringlust inimkehas. Uuringus osales 5604 inimest 23 riigist vanuses kaheksa päeva kuni 96 aastat. Katse ajal jõid osalejad klaasi vett, milles osa vesiniku molekule oli asendatud stabiilse deuteeriumi isotoobiga. Deuteeriumi toodetakse inimkehas ja see on organismile kahjutu.

Kiirus, millega deuteerium seejärel uuringus osalejate kehast lahkus, mõõtis vee ringluse kiirust nende kehas. See kiirus on kõigil inimestel erinev ja seetõttu on vee täpne päevanorm igal inimesel erinev. Näiteks uueneb keha vedelikutase kiiremini neil, kes elavad kuumas ja niiskes kliimas, mägismaal, aga ka sportlastel, rasedatel ja imetavatel naistel.

Kõige olulisem tegur, mis määrab vee ringluse kiiruse kehas, on kulutatud energia hulk. See on kõrgeim 20–35-aastastel meestel, nende kehast väljub keskmiselt 4,2 liitrit vett päevas.

Vanusega see maht väheneb ja meestel 90. eluaastaks umbes 2,5 liitrini. 20–40-aastaste naiste puhul on jutt 3,3 liitrist veest päevas ja 90. eluaastaks langeb nende päevane organismist väljutatava vedeliku maht 2,5 liitrini.

Kui keha kaotab aga 4,2 liitrit vett päevas, ei tähenda see, et tuleb sama palju juurde juua, märkis professor Speakman. „Tegelikult peate jooma 3,6 liitrit, kuna enamiku vajalikust veest saame lihtsalt söömise ajal,“ ütles ta.

Peamine asi, mida see uuring näitab, on see, et tavaline arusaam kaheksast klaasist veest päevas ilmselt enamiku inimeste jaoks ei sobi. „Meie andmed ei toeta seda, et eksisteerib üks standart kõigile inimestele,“ ütles teadlane.

Liigne veetarbimine võib tema sõnul olla kahjulik. Kuid mitte niivõrd tervise kui keskkonna pärast. „Kui inimesed joovad keskmiselt ühe liitri rohkem, kui nad vajavad, siis korrutage see 40 miljoni briti täiskasvanuga ja selgub, et me joome asjatult ja väljutame uriiniga 20 miljonit liitrit. See ei jää tagajärgedeta,“ selgitas ta ajakirjanikele.