V-klassi väikebusse (või suuri mahtuniversaale – kuidas soovite!) on Mercedes-Benz eri nimede all tootnud üle veerand sajandi. Vahepeal Vito-Viano nime kandnud auto kolmas põlvkond jõudis müüki juba kaheksa aastat tagasi ning praegune täiselektriline versioon EQV on reisijaid sõidutanud nüüdseks juba enam kui kahe päikeseringi jagu.

MB EQV igast nurgast kiirgab praktilisust ja elegantsi. On ju saksa noobelmark seisnud väikebusse tootes kogu aeg silmitsi Wolfsburgist lähtuva ohuga, sest nii Caravelle kui Multivan on isukalt sama klienti noolinud. Silmnägemisest rääkides aga on esituled väga head, lähitulede vihk on suurepärane ning neile sekundeerivad maatriks-LED-id.

Elekter ei paista välja. Meelega?

Muus osas aga Mercedese väikebuss erilist tähelepanu ei tõmba – kui massiivne kolmeharuline logo autoninas välja arvata. Disainerid on olnud elektriversiooni eristamisel diiselmootoriga V-klassist tagasihoidlikud nii et kui väga täpselt ei tea ja hoolega ei vaata, siis neil vahet ei teegi. Isegi kütusepaagi luuk on alles jäänud, ehkki seda pole enam vaja ning laadimisava on eesmise kaitseraua sees. On see taotluslik?

EQV on saadaval kahes mõõdus: pikana (5140 mm, teljevahe 3200 mm) ja veelgi pikemana (5370 mm, teljevahe 3430). Testiauto oli lühemas suuruses, mida siiski väikeseks nimetada oleks ebaõiglane – tegu oli seitsmeistmelise autoga, millega kaasnesid külje peale elektri jõul liikuvad uksed ja massiivsest tagaluugist eraldi avanev aken. Viimase järele paraku kogu testi jooksul vähimatki vajadust ei tekkinud.

Mercedes-Benz EQV

Kui võrrelda elektrilist versiooni diiselkütust tarbivaga, siis põrandas peituva kõrgepingeaku olemasolu ei mõjuta kuidagi sõitjateruumi avarust. Tegu on klassikalise väikebussiga, mis evib kõiki mugavusi, võimaldades seejuures hämmastavat interjööri varieeritavust. Ükski teine elektriauto ei paku selles osas nii palju.

Praktilise poole pealt tuleb arvestada, et üle 2,9 tonni kaaluv väikebuss suudab peale võtta alla 600 kg, et säilitada alla-3,5-tonni-klassi auto staatust. Päriselus on see siiski täiesti piisav seitsme reisija ja nende pagasi tarbeks ning vajadusel ka istmete eemaldamise järel üsnagi raskele koormale. Ressurssi ju jätkub!

Sisemised väärtused on paigas

Auto sees on ohtralt ruumi, kui paigutuseks on klassikaline „teatristiil“. Testiauto esimesed neli kohta olid ülimugavad kaptenitoolid ning vaid viimases reas tuleb kolmekesi kõrvuti istuda. Lisaks on võimalik teises reas istmed pöörata seljaga sõidu suunas, kui peaks olema vaja kolmandas istujatega silmsidet.

Soovi korral on võimalik auto istmetest üldse tühjaks tõsta. Viimane variant jäi küll vaid teoreetiliseks, sest see vajab aega ning ka üsna palju jõudu – pealekauba on vaja väljavõetu ka kuhugi panna. Juhi töökoha mugavust istumise võtmes on aga raske üle hinnata, see on bussilik selle kõige paremas tähenduses. Suure elektrilise kaubikuga on lihtsalt väga mõnus sõita.

Kui paar erandit välja arvata, siis on ka auto juhtimine igati klassikaline. Nii ei suutnudki me testi jooksul ära harjuda, et käivitamiseks on vaja võtit keerata (aga elame üle!), roolisambal paikneb aga tänaseks juba traditsiooniline Mercedese „käigukasti“ lüliti. Lisaks on EQV infolustisüsteemi täiendatud elektriauto jaoks kasulike funktsioonidega.

Süsteem näeb kena välja ja toimetab kiiresti. Veidi üllatav oli, et üle pika aja oli tegu Mercedesega, millel on „ainult“ üks suur ekraan, mitte harjumuspärased kaks kõrvuti. Aga see ei häirinud vähimalgi määral, kuna funktsionaalsus selle all ju ei kannata.

Loe täispikka arvustust ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com nendel sõnadel klikkides.