Teadusuudiste veebisait Live Science kirjutab viitega värskele teadusartiklile, et Marsi gravitatsioonil on Phobose jaoks katastroofilised tagajärjed. See võib viia selleni, et punase planeedi suurim kaaslane lihtsalt laguneb ja selle killud moodustavad Marsi ümber rõngad.
Phobose orbiit on ebastabiilne ja see läheneb Marsile kiirusega kaks meetrit iga saja aasta tagant. Teadlaste arvates võib punase planeedi suurim looduslik kaaslane olla nii Marsi enda fragment kui ka asteroid, mille tõmbas ligi gravitatsioon. Phobos on võrreldes Kuuga sada korda väiksem: selle raadius on kõigest 11 km. Marsi teisest kuust, Deimosest, on see samas kaks korda suurem.
Phobose avastas 1877. aastal Ameerika astronoom Asaph Hall. Taevakeha sai nime Vana-Kreeka hirmujumala Phobose järgi, kes on sõjajumal Arese poeg.
Phobos tiirleb ümber Marsi keskmiselt 6006 km kaugusel. Astronoom Bevan Sharpless avastas 1945. aastal, et Phobos läheneb järk-järgult Marsile. Arvutuste kohaselt toimub kokkupõrge umbes 43 miljoni aasta pärast, kuid Phobos hävib enne seda ise 10-11 miljoni aasta pärast.
