Eesti ja Venemaa pidasid läbirääkimisi – kaladest, jõuti kokkuleppele

Eesti oli sunnitud pidama agressorriigi Venemaaga läbirääkimisi, teemaks kalapüük kahe riigi piiril asuvatel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Eesti keeldus kohtumistest oma pinnal ja alandas demonstratiivselt esindatuse taset.

Kokku lepiti, et riikide kalapüügikvoodid on Peipsi- ja Lämmijärvel 2023. aastal täpselt võrdsed. Nii tohivad mõlema riigi kalurid neil kahel järvel püüda:

• ahvenat 895 tonni (Venemaa lisaks Pihvka järvel 130 tonni)

• rääbist 10 tonni

• siiga 1 tonn

• haugi 125 tonni (Venemaa lisaks Pihvka järvel 140 tonni)

• koha 470 tonni (Venemaa lisaks Pihvka järvel 200 tonni)

• latikat 735 tonni (Venemaa lisaks Pihvka järvel 110 tonni)

• peipsi tinti 5 tonni (Venemaa lisaks Pihvka järvel 5 tonni)

• lutsu 55 tonni (Venemaa lisaks Pihvka järvel 10 tonni)

• särge 400 tonni (Venemaa lisaks Pihvka järvel 120 tonni)

• kiiska 150 tonni (Venemaa lisaks Pihvka järvel 100 tonni)

* Peipsi siia, tindi ja lutsu (Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves) sihtpüük on keelatud ning nende väikese arvukusetõttu arvestatakse neid kõikide püügivahendite kaaspüügina ja nad lähevad arvesse Eesti ja Venemaa riigi üldkvootide hulgas.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Margus Salundi ütles Fortele, et seega on Venemaa kvoot sama suur arvestatuna Peipsi veeala. Pisut suuremad on Venemaa kogukvoodid selle tõttu, et nemad püüavad ka Pihkva järves, kus Eestil praktiliselt puudub võimalus püügiks.

„Kvoodi võrdsust ilmestab väga hästi rääbise kvoot, mis on mõlemal poolel sama suur, kuna rääbist saab püüda ainult Peipsis,“ märkis ta.

Eesti poolt vaadates saavad meie kalurid koha tuleval aastal püüda rohkem, rääbist vähem

Koha viimaste aastate põlvkonnad on olnud küll vähearvukad ja varud madalseisus, kuid samas mullusega võrreldes pisut paranenud. Tänu sellele saavad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 470 tonni koha, mis on tänavusest 25 tonni rohkem.

Rääbist saavad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 35 tonni vähem kui sel aastal ehk ainult 10 tonni. Teadlaste hinnangul ei ole viimase viie aasta jooksul selle lühikese elueaga kala varude täienemist Peipsi järves täheldatud ja kalade arvukus on olnud vähenemas.

Nagu tänavu, on ka järgmisel aastal keelatud tindipüük.

Erinevalt tindist ja rääbisest on paranenud järve tähtsuselt teise töönduskala – ahvena – varu. Järgmisel aastal on ahvenat võimalik püüda 55 tonni võrra tänavusest rohkem ehk 895 tonni.

Latikal läheb piirijärvedes endiselt hästi ja Eestil on võimalik seda tuleval aastal püüda 735 tonni.

Keskkonnaministeeriumi teatel korraldas Eesti-Vene kalandusläbirääkimised Eesti ja need toimusid veebi teel.

„Eesti oli Venemaale eelnevalt teada andnud, et seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas ei pea Eesti võimalikuks läbi viia istungit Eesti Vabariigi territooriumil. Samuti ka seda, et sel aastal on Eesti Vabariigi delegatsioon esindatus keskkonnaministeeriumi asekantsleri tasemelt viidud keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja tasemele ja arutatakse vaid neid ainult küsimusi, mis puudutavad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamist ning heaperemehelikku majandamist,“ seisab ministeeriumi teates.