„Meil on teada umbes arvestuslikult üks miljon viiruseliiki, mis võivad inimesele krae vahele sadada. Neist tunneme me umbes tuhandet, seega 99,9% on teadmata. Küsimus ei ole selles, kas tuleb uus – küsimus on selles, kuna tuleb uus. Siin ei ole mingisuguseid kahtusi,“ sõnas Andres Merits tänasel Tartu ülikooli konverentsil.

„Tulles tänase sünnipäevalapse juurde, kellele me õnne ei soovi, siis me ei tea tänaseni väga täpselt, kust ta meile kaela sadas – on väga palju oletusi ja võib olla ei õnnestu seda kunagi kindlaks teha, kust ta tuli. Aga mida ta tegi, seda me teame kõik, ja seda, mida ta tegema hakkab, tahaksime me väga teada,“ jätkas Merits.

Teadlase sõnul tõi koroonaviirus Eestiski miljardite eurode ulatuses kahju. Haiglaravile paarsada miljonit, testimisele sadakond miljonit, vaktsiinide ostmisele sadakond miljonit, erinevatele uuringutele enam kui kümme miljonit.

Eestis tuvastati esimene nakatumine 26.02.2020 ning sellest ajast alates kuni tänaseni on registreeritud 750 138 haigusjuhtu. Selle perioodi haigestumus 100 000 elaniku kohta on 56 398.

Pandeemia algusest on Eestis surmaga lõppenud 2771 haigusjuhtu ehk 0,45% COVID-19 kinnitatud juhtudest, neist 80,8% moodustavad isikud vanuses 70+ aastat (keskmine vanus 78,8 a).

Vähemalt ühe korra on Eestis koroonavastast vaktsiini saanud 868 022 inimest.

Eestis levib täna vaid koroonaviiruse omikroni tüvi, mis ei ole eelnevate tüvedega võrreldes väga ohtlik. Siiski: seisuga 14.11.2022 viibib haiglaravil 184 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil 4 patsienti, juhitaval hingamisel 1 patsient.

Koroonaviirus suurim oht seisneb selles, et hingamisteedesse sisenenuna põhjustab ta inimese immuunsüsteemi ülereageerimise.