Pärast seda, kui mullu veebruaris märgati Gloucestershire'i krahvkonnas Winchcombe'i linna kohal hiiglaslikku tulekera, hakkasid kohalikud ümbritsevatelt põldudelt, oma aedadest ja otse tee äärest leidma mustaks tõmbunud kiviprahti.

Kokku koguti üle poole kilogrammi selliseid fragmente, mis anti seejärel üle teadlastele, katalogiseeriti Londoni loodusloomuuseumi poolt ja saadeti edasiseks uurimiseks laboritesse üle maailma.

Analüüsi tulemused on nüüdseks teada ja ilmnevad huvitavad üksikasjad. Selgub, et meteoriit kandis sama vett, mis leidub Maal. See annab aluse teooriale, et peamised kemikaalid, mis lõpuks elu tekitasid, toodi meie planeedile kosmosest miljardeid aastaid tagasi.

Mõnede teadlaste sõnul oli noor Maa nii kuum, et oleks pidanud vabanema enamikust lenduvatest ühenditest, sealhulgas veest. Aga kui arvestada, et umbes 70% selle pinnast on tänapäeval kaetud ookeanidega, siis pidi vesi hiljem ilmuma.

Oksjonitel maksavad meteoriidi tükid 120korda rohkem kui kuld

On oletatud, et Maad „pommitasid“ jääkomeedid, kuid nende keemiline koostis on tänapäeva Maa veest väga erinev. Kuid meteoriidid nagu Winchcombe'i oma (teaduslike terminite järgi süsinikusisaldusega kondriidid) sobivad sellesse rolli väga hästi. Teadlaste hinnangul moodustas vesi selle meteoriidi massist kuni 11% ning eri tüüpi vesinikuaatomite vahekorra poolest on see Maal leiduva veega peaaegu identne.

Lisaks näitab asjaolu, et see meteoriit leiti üles vähem kui 12 tundi pärast kukkumist. Sel oli vaevalt aega maapealset vett või muid kohalikke elemente absorbeerida, nii et kõik, mida see sisaldab, tõi meteoriit kaasa kosmosest. „Kõik teised meteoriidid olid maapealses keskkonnas rikutud, kuid Winchcombe on ainulaadne selle poolest, et see leiti väga kiiresti üles,“ selgitas üks uuringu autoreid, loodusloomuuseumi töötaja Ashley King. „Nii et kui te ei võta arvesse kosmosesondidega otse asteroididelt saadud proove, oli meie proov täiuslik.“

Spetsialistid, kes uurisid meteoriidi süsinikku ja lämmastikku sisaldavaid orgaanilisi komponente, sealhulgas aminohappeid, jõudsid samale järeldusele: just sellist keemilist koostist oleks vaja esimeste elu algete loomiseks Maal.

Aga kust see meteoriit tuli? Uuringu autorid arvestasid ka selle välja. Winchcombe'i välikaameratega tehtud tulekera pildid võimaldasid arvutada meteoriidi trajektoori ning see on pärit Marsi ja Jupiteri vahelisest välimisest asteroidivööst.

Täiendavad arvutused näitasid, et meteoriit tekkis suure tõenäosusega pinnasest, eraldus mõne kosmilise keha kokkupõrkel algse asteroidiga. Sellise löögi tagajärjel sündinud kosmoseobjekt suundus Maa poole, kuhu jõudmiseks kulus 200–300 000 aastat.

Teadlaste õnneks jõudis Winchcombe'i meteoriit õigeks ajaks meieni ja tõotab rõõmustada uute avastustega. „Võime garanteerida, et selle objekti uurimine jätkub aastaid, paljastades üha rohkem meie päikesesüsteemi päritolu saladusi,“ ütleb praeguse uuringu üks autoreid Luke Daly Glasgow ülikoolist.