Astronoomid on avastanud tohutu galaktika-välise struktuuri uurimata kosmosepiirkonnas, mis paikneb Linnutee keskpunkti taga. Space’i teatel nägid teadlased infrapunakiirgust tuvastada suutvate teleskoopide abil nn varjatud tsooni (ingl k zone of avoidance).
Teadlased ühendasid mitme infrapunauuringu andmed ja leidsid tänu sellele kõige suurema struktuuri, mis kunagi selles piirkonnas leitud.
Maast umbes kolme miljardi valgusaasta kaugusel asuv salapärane struktuur on suur galaktikate parv, mida ühendab ühine raskuskese. Arvestades tohutuid vahemaid ja lugematuid takistusi selle ja Maa vahel, on võimatu öelda, kui massiivne avastatud parv on. Üks oletus on, et sinna on „peitunud“ 58 galaktikat. Kuid juba selle kolossaalse objekti avastamine näitab, et varjatud tsoon ei pruugi olla nii püüdmatu, kui varem arvati.
Varjatud tsooni uurimine
Varjatud tsoon on ala taevas, mille katab Linnutee galaktika. Algselt nimetati seda „väheste udukogude tsooniks“. See on valge laik meie universumi kaardil ja hõivab 10–20% öisest taevast. Seda ei saa näha tavaliste teleskoopidega, sest Linnutee punnis keskpunkt varjab vaadet.
Viimastel aastatel on tehtud mitmeid katseid teadmiste lünka ületada ja varjatud tsooni kohta rohkem teada saada.
Raadiolainete uurimise projektid on avastanud palju galaktikaid, mida infrapunakiirguses ei õnnestunud tuvastada. Selliste galaktikate näideteks on Dwingeloo 1 ja Dwingeloo 2, mis avastati vastavalt 1994. ja 1996. aastal.
