Maaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased väidavad: must pässik suudab kasvada ka lepal ning säilitada vähivastase toime

Maaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased väidavad oma hiljuti avaldatud uuringus, mille läbiviimist toetas rahaliselt seenekasvataja Inopure OÜ, et ka lepapuudel parasiteeriv must pässik (Inonotus obliquus) on raviomadustelt võrreldav kasel kasvava seenega.

Must pässik (Inonotus obliquus) ehk tšaaga (chaga) on eelkõige kasel tuntud parasiteeriv puuseen, mida Eesti rahvakeeles kutsutakse ka kasekreepsuks, kõokäsnaks ja isegi kasekäsnaks. Must pässik kasvab põhjapoolkeral ja kuulub taelikuliste sugukonda kandseenete hõimkonnas tekitades tüvemädanikku mitmetel lehtpuudel. Eestis kasvab seen eelkõige arukasel, sookasel, hallil lepal ja sanglepal ehk mustal lepal.

„Musta pässiku steriilne moodustis (nö pässik) sisaldab bioaktiivseid ühendeid, millel on teada vähivastane ravitoime, nt leukeemia ning kopsu ja käärsoole adenokartsinoomi rakkude paljunemise vastu, maksa hepatotsellulaarse adenokartsinoomi, suu epidermoidse kartsinoomi ja eesnäärme vähi rakkude vähivormide vastu,“ kinnitavad maaülikooli teadlased.