Riik tahab laevandusregistrid lõpuks ometi korda saada – appi palgati norrakad

Eesti laevandust puudutavate registritega on lood väga halvasti, sisuliselt ei taha ükski kaubalaev Eesti lipu alla tulla, nüüd loodab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) Norra konsultatsiooniettevõtte abiga asjad paremuse suunas liikuma lükata.

Peamine põhjus, miks kaubalaevad Eesti lipu alla pole tulnud, on kolmandate riikide meremeeste palkade maksustamine, sotsiaalministeeriumi põikpäisus selles küsimuses ning selles, et justiitsministeeriumi ametnikud ei tea, mida nad peaksid tegema, on leidnud laevandusettevõtte Hansa Shipping juhatuse liige Ants Ratas Fortele antud kommentaaris.

Tema sõnul suuremates lipuriikides kolmandate riikide meremeeste palkadelt mingeid makse ei tasuta. Selle probleemi tõid aastate eest laevandusseaduste paketi koostamisel välja ka kõik erialainimesed ja erialaliidud, aga Eesti riik neid ei kuulanud.

Registritel endil pole tema sõnul aga häda midagi – kuna laevu on eesti lipu all nii vähe, siis saaks ka Exceliga hakkama. Probleem on aga Ratase hinnangul selles, et laevaregistrit peab siiani justiitsministeeriumine alluv laevakinnistusraamat: „Need inimesed ei saa minu meelest üldse aru, mida nad teevad. Laevakinnistusraamatul pole isegi ühtegi telefoninumbrit ega kontaktisikut, kellele saaks helistada.“

Nüüd teatas MKM, et on sõlminud 66 000 eurot maksma mineva lepingu Norra analüütikaettevõttega Menon Economics, et Eesti laevandusregistrite konkurentsivõime puudumise põhjustes taaskord selgust saada.

„Laevandus on globaalne äri, mistõttu konkureerime kõikide teiste suuremate lipuriikidega. Konkureeritakse valdavalt laevaregistrite teenuse kvaliteedi ning hinna osas. Käesoleva uuringu vaates hinnatakse Eesti positsiooni 10 riigi võrdluses, mis on peamiselt Euroopa riigid ning võrreldakse ka ühe maailma tippkeskusega, milleks on Singapur. Selline hindamine on vajalik, et saada aru, kuhu suunata fookus edasiste arendustegevuste vaates, sest paralleelselt on käimas 2026. aasta riigiabi loa uuendusteks vajaminevad muudatused,“ selgitas MKMi esindaja Fortele.

Viis kuud kestva analüüsi käigus tuvastatakse laevanduse vaates Eesti ja kehtiva registriteenuse tugevused ja nõrkused viies kategoorias – laevandus, laevanduse finantseerimine ja õigus, laevandustehnoloogia, sadamad ja logistika, atraktiivsus ja konkurentsivõime.

Pärast pakutakse ka lahendusi.

Eelmine keskkonnaminister Erki Savisaar on leidnud, et merendusega seonduva valdkonna võiks MKMilt ära võtta ja keskkonnaministeeriumile anda. Eelmine majandusminister Taavi Aas temaga muidugi ei nõustunud.