„Saadame varsti eelnõu kooskõlastusringile ning ootame teiste ministeeriumite ettepanekuid ja arvamusi,“ ütles Madis Kallas äsja Fortele.

Ministeeriumist täpsustati, et eelnõu on valmis ja läheb kooskõlastusringile kohe, kui minister allkirja alla paneb.

Keskkonnaamet sai vastava eelnõu tegelikult juba aasta tagasi 18. novembril, ent seejärel jäi see keskkonnaministeeriumisse toppama, kuna Kaja Kallase eelmises valitsuses polnudki lootustki, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sellele kooskõlastuse annaks. Põhjuseks asjaolu, et plaanitav looduskaitseala kattub suures ulatuses paekivikillustiku tootjate huvisfääris olevate aladega.

Madis Kallase sõnul elavad planeeritaval looduskaitsealal aga mitmed kaitsealused liigid ning selle põhiline väärtus on metsamassiivid, kus erinevad metsatüübid on omavahel seotud suuremate katkestusteta.

„Loomulikult tuleb arvestada, et võimalike piirangute kehtestamisel on alati lisaks ökoloogilistele mõjudele ka majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed tagajärjed,“ märkis ta.

Nagu öeldud, siis Sõrve loodukaitseala loomine selle plaanitud kujul on eelkõige pinnuks silmas paekivikaevandajatel, kuna suur osa selle territooriumist asub Harku lubjakivimaardla kohal. Seetõttu on looduskaitseala suurim vastane olnud seni majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Lisaks oma metsamajandamisega seoses LK aladel huvid mängus Riigimetsa Majandamise Keskusel.

Plaanitava Sõrve looduskaitseala pindala on plaanide kohaselt 2257,5 hektarit ning Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatav mets moodustab sellest ligi poole ehk 1156 hektarit.

Asub see looduskaitseala praegu paika pandud piiride kohaselt Ilmandu, Liikva, Muraste, Rannamõisa, Sõrve, Vahi, Viti ja Vatsla külas - üldjoontes idast läände Harku karjäärist kuni Suurupi poolsaare alguseni, haarates ka Muraste raba ja põhjast lõunasse Vääna-Jõesuu-Rannamõisa maanteest kuni Vääna jõeni Vahi ja Kiia külade piirini.

Tallinna lähipiirkonnas asuvate Harku karjääri (läänes) ja Väo karjääri (idas) paekivivarud hakkavad end lähiaastatel ammendama. Idasuunas on kavandamisel endise turbamaardla kohal asuva Maardu-3 lubjakivikarjääri käivitamine Paekivitoodete Tehaks OÜ poolt. Läänesuunal asuvad just Sõrve LK aladel Rannamõisas neli uuringuruumi ning seal on huvid mängus ettevõtetel Väo Paas (tegutseb praegu poolel Väo karjääri territooriumist), OÜ CBA ning Trev 2 Grupp.

Harku vallavolikogu on kaevandajate kõigile taotlustele vastanud seni keelduva seisukohaga - kuniks pole selge, kas looduskaitseala tuleb. Kui kaitseala tuleb, siis mingisugust kaevandamist loomulikult toimuma ei hakka.

Keda kaitstakse

Sõrve loodukaitseala eesmärk on eelnõu kohaselt esmalt kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada terviklikku loodusmaastikku, maastikuilmet, alal asuvaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike.

Lisaks on eesmärgiks kaitsta kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need liigid on merikotkas (Haliaetus albicilla), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), kanakull (Accipiter gentilis), soomurakas (Rubus arcticus), jumalakäpp (Orchis mascula), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja põõsasmaran (Potentilla fruticosa).

„See on viimane võimalus nii suure loodusväärtusega ala Tallinnale säilitada. Selle ala olulisus nii looduslikus kui hariduslikus mõttes on just Tallinna lähedus. Puutumatu looduskompleks on tunduvalt kõrgema väärtusega kui paekivi, mis selle all on. Harjumaal pole enam muud rohevõrgustikku ollagi ja need killud, mis mujal veel säilinud, on oluliselt eluvaesemad kui Sõrves,“ kõlab plaanitava looduskaitseala loomise eel sealset loodust põhjalikult analüüsinud keskkonnaeksperdi Lauri Kleini seisukoht.

Sõrve looduskaitseala moodustamise pikast saaga loe allpool viidatud artiklitest: