Suurbritannia Bristoli ülikooli teadlased on leidnud, et sülemlevad mesilased võivad tekitada suurema tihedusega elektrilaenguid kui äikesepilved ja tolmutormid, kirjutab New Scientist.
Teadlased jälgisid ilma oma ülikooli lähedal asuvas välijaamas ja märkasid, et nende elektrivälja mõõdikud registreerisid atmosfääri elektrilaengu hüppe. Samal ajal tormi ei täheldatud, küll aga märkasid teadlased, et vaatlusjaama läheduses sülemlesid tumemesilased. Varem teati, et üksikud mesilased kannavad väikest elektrilaengut, kuid sellist pinget pole sülemlevate mesilaste puhul varem registreeritud. „Kui ma andmeid vaatasin, olin veidi üllatunud. Nägin, et sellel oli tohutu mõju,“ rääkis uuringus osalenud Ellard Hunting.
Seejärel kasutasid teadlased elektrivälja ja sülemi tiheduse mõõtmiseks täiendavaid elektrivälja mõõdikuid koos videokaameratega. Teadlased registreerisid kolm sülemit, mis möödusid mõõdikutes korraga umbes kolme minuti jooksul. Nad leidsid, et mesilaste sülemid tekitavad elektrilaengu 100–1000 volti meetri kohta. Veelgi enam, mida tihedam oli sülem, seda tugevam oli elektriväli.
Hunting märkis, et mesilasparved ületasid laengutiheduse poolest selliseid meteoroloogilisi nähtusi nagu rünksajupilved ja tolmutormid. Mesilassülemi laengutihedus oli umbes kaheksa korda suurem äikesepilve omast ja kuus korda tolmutormi omast.
Victor Manuel Ortega-Jiménez Maine'i ülikoolist märkis seda avastust kommenteerides, et see pakub teadlastele laia uurimisvälja. Teadlased ei tea siiani, kas sama toimub ka teiste loomadega, näiteks lindude ja nahkhiirtega, ega mõista selle nähtuse olemust. Samuti pole teada, kas see võime on mesilastele kuidagi kasulik või on see lihtsalt nende tiibade ja õhu vahelise hõõrdumise juhuslik tagajärg.
