„Magneesiumi on põlevkivituhas umbes 4-6% vahel,“ kinnitas Fortele Ragn-Sellsi projektijuht Alar Saluste, viidates ettevõtte enda eeluuringutele.

Saluste sõnul on ainuüksi Euroopa Liidus igal aastal vaja 155 000 tonni magneesiumit, millest praegu ligi 93% tuuakse sisse Hiinast.

„Me oleme oma teaduslike uuringutega jõudnud nii kaugele, et saame julgelt väite – Ida-Virumaa ja Narva põlevkivituhamägedes peitub võimalus, millega Eesti riik suudab Euroopa jaoks järjest kasvavat magneesiumi nõudluse probleemi leevendada,“ lisas Saluste. „Arvestades, et Euroopa Liit tahab vähendada oma kriitiliste toorainete sõltuvust ning 2030. aastaks toota vähemalt 100 000 tonni magneesiumit oma regioonis, siis meie saaksime sellest tagada aastas umbes 30%.“

Magneesium on igapäevaelus laialdaselt kasutatav väga kerge metall, mille järgi on kõige suurem nõudlus auto-, lennuki-, raketi- ja mitmetes teistes masinatööstustes. Sulamites teiste metallidega muudab magneesium erinevad masinate detailid ja konstruktsioonid mitu korda kergemaks ning annab neile lisaks paremad mehaanilised omadused. Lisaks kasutatakse magneesiumiühendeid rooste ja katlakivi eemaldajate, klaasi, ravimite, värvide ja veel paljude teiste esemete tootmisel või neile parema efekti andmisel. Samuti on magneesium põllumajanduses nõutud kaup väärtusliku väetise ja olulise toitainena põllukultuuridele.

Ida-Virumaal on mägedes umbes 600 miljonit tonni põlevkivituhka.

Septembris kiitis Narva volikogu ühehäälselt heaks detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise algatamise, millega käivitati ettevalmistustööd Ragn-Sellsi põlevkivituhkade väärindamise tehase rajamiseks Balti Elektrijaama territooriumi vahetusse lähedusse. 2025. aastaks valmib Narva linna külje alla demo- ja 2028. aastaks põhitehas.

Tehas suudab aastas ümber töödelda üle miljoni tonni põlevkivituhka ja siduda 250 000 tonni CO2, mille tulemusena valmib ca 500 000 tonni ülipuhast kaltsiumkarbonaati.

Ragn-Sells on põlevkivituha väärindamise projekti tarbeks loonud tütarettevõtte R-S OSA Projekt OÜ. Projekti on investeeritud juba ligi 2 miljonit eurot. Projekti partnerid on Tartu Ülikool, TalTech, Eesti Energia, EASi ja KredExi ühendasutus, sihtasutus Archimedes ning rahvusvahelised ettevõtted Tarkett ja Gealan.

Jätku-uuringuteks eraldas neist raha EASi ja KredExi ühendasutus.