Eesti saab HIMARSid siiski hiljemalt 2025. aasta lõpuks

Avalikkusele seni saada olnud info kohaselt lootis Eesti võtta USA toel mobiilsed mitmikraketiheitjad HIMARS (High Mobility Artillery Rocket System) teenistusse hiljemalt 2024. aasta lõpuks, nüüd on lõpptähtajaks võetud 2025. aasta lõpp.

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütles juulikuises intervjuus ERRile (alates 15:17), et HIMARSide teenistusse jõudmine 2024. aastal on see, mida ministeerium tähtajana näeb. Ka kaitseminister Hanno Pevkur ütles sel nädalal toimunud USA-visiidi järel, et „saime kinnituse HIMARSide tootja Lockheed Martini juhtkonnalt, et Eesti tellimus on kenasti ajagraafikus“.

Teada on ka see, et USA on juba nõustunud eraldama Eestile nende ostmiseks julgeolekuabi 140,5 miljonit dollarit.

Forte uuris eile kaitseministeeriumilt viimaseid andmeid selle kohta, kui palju, mis summa eest ja millal HIMARSe hangitakse. Nii selguski, et uuendatud tähtaeg on 2025. aasta lõpp.

Plaan on jätkuvalt kindel selles osas, et Eesti plaanib kaudse tulevõime parandamiseks hankida kuus HIMARS M142 mitmikraketiheitja süsteemi.

Paigas on ka see, et selleks loodud ESTHIMARS projekti rahastatakse osaliselt USA välisministeeriumi Foreign Military Financing (FMF) programmist. Eeltoodud summa – 140,5 miljonit dollarit – ei paista siiski kogu HIMARSide ostuks vajaminevat summat katvat, kuna ministeeriumi vastuse kohaselt „täiendava rahastuse ja kogumaksumuse osas läbirääkimised alles käivad“.

Igal juhul tuleb ka täiendav rahastus USA riigilt ning kui sellest ei peaks jätkuma, siis vajadusel võetakse appi ka Eesti kaitse-eelarve raha. USA kaitsekoostööagentuuri DSCA juulikuise teatel kohaselt on 500 miljonit dollarit tehingu maksimumhind. Koos kuni kuue HIMARSi ostuga võib Eesti DSCA teate kohaselt hankida ka kokku ligi 200 ühikut mitmikraketiheitja laskemoona, sealhulgas suurendatud laskeraadiusega rakette.

Eestile pakkus oma PULSi raketikomplekte koos laskemoona veokitega ka Iisraeli ettevõtet Elbit Systems, kes oleks neid meile neid müünud neli tükki ca 60 miljoni euro eest. USA otsustas aga ostu toetada ostu vaid juhul, kui ostetakse konkreetselt USA ettevõttelt.

Muutunud on niisiis aga avalikkusele antav lõpptähtaeg. „Relvasüsteemid peaksid Eestisse jõudma hiljemalt 2025. aasta lõpuks,“ kõlab kaitseministeeriumi avalik seisukoht täna.

„Siht on saada süsteemid kätte niipea kui võimalik, 2025. aasta on aeg, mil kogu relvade kasutuselevõtu programm peab olema lõpuni viidud,“ teatas ministeerium.

Eesti ostab Lockheed Martinilt veel näiteks tankitõrjeraketisüsteeme Javelin.

HIMARsid on juba tegelikult Eesti pinnal ka olemas – Suurbritannia üksustega Tapal. Liitlaste HIMARse nähti siin harjutustel osalemas aga juba ka 2016. aastal: