„Riigikogu teisipäevane avaldus ei too automaatseid tagajärgi,“ on kõik, mida siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar ütles vastuseks Forte kommentaaripalvele.

Siseministeerium ei välista siiski, et riigikogu otsus ei anna alust tulevikus „mõneks sammuks“.

Uurisime nimelt, kas riigikogu otsus toob kaasa juriidilisi tagajärgi seoses piirikontrolliga, seoses Eestis elavate Venemaa kodanikega, seoses Eestis tegutsevate Venemaa äriühingutega ja organisatsioonidega.

Riigikogu võttis eile 88 häälega vastu avalduse, kus mõistis hukka Ukraina territooriumi annekteerimise ja kuulutas Venemaa režiimi terroristlikuks.

„Toetades Ukraina parlamendi üleskutset riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole, kuulutab riigikogu Venemaa režiimi terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, kelle tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda. Riigikogu kutsub rahvusvahelist kogukonda üles vastu võtma analoogseid deklaratsioone,“ seisab avalduses.

Lisaks mõistab riigikogu avalduse kohaselt hukka Venemaa Föderatsiooni võimude toetusel loodud relvastatud rühmituste nagu Wagneri Grupp kasutamise agressioonis ning peab vajalikuks tunnistada Venemaa Föderatsiooni loodud niinimetatud Donetski ja Luhanski rahvavabariikide relvajõud ja Wagneri erasõjafirma terroristlikeks organisatsioonideks.

Riigikogu mõistab avalduses hukka ka rahvusvahelist õigust rikkuva mobilisatsiooni väljakuulutamise ja läbiviimise Venemaa režiimi poolt, märkides, et agressioonikuriteo jätkamise eesmärgiga läbiviidud mobilisatsioon on kuritegu rahu vastu.

Avalduse kohaselt toetab riigikogu nõudmist võtta Venemaa Föderatsioonilt ära ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme staatus, kutsub Euroopa Liidu liikmeriike ühtsusele Venemaa Föderatsiooni ja tema liitlase Valgevene suhtes täiendavate majanduslike ja isikute vastu suunatud sanktsioonide rakendamisel ning jälgima seni kehtestatud sanktsioonide ranget järgimist.