SUUR LUGU | Kuuba raketikriis 60: „Maailmalõpust eraldas inimkonda üks minut!“

Tänavu möödub 60 aastat Kuuba raketikriisist, mis viis maailma kolmanda maailmasõja lävele. Forte küsis ekspertidelt, kui palju jäi 1962. aastal maailmalõpust puudu.

Tänapäeval on harjutud mõtlema, et USA ja NSV Liidu vahel valitses külma sõja ajal pariteet. Tuumalõhkepeade arvus ja nende kandjates oli ameeriklaste kolossaalne eelis. Seevastu, nagu me täna teame, olid andmed Nõukogude tuumavõimekuse kohta CIA poolt liialdatud. Venelased proovisid ka ise oma võimekust üles bluffida, näiteks näidati Moskva sõjaväeparaadidel mandritevaheliste rakettide mulaaže, mida USA-s tunti kui GR-1e ja mille puhul ei teadnud USA luure tükk aega, et neid pole tegelikult olemas. Samas oleks ka NSV Liidu käsutuses olnud võimalustega maailmale tekitatud suurt kahju.

Hruštšov armastas bluffida, bluff töötas, sest esiteks polnud USA-l NSV Liidu kohta häid andmeid, ja teisalt uskus Hruštšov ka ise siiralt, et varsti kõrvaldab NSV Liit kõik puudujäägid. Seetõttu lükkas ta 1961. aasta kevadel Viinis toimunud kohtumisel tagasi Ameerika presidendi ettepanekud loobuda sõjast kui konfliktide lahendamise meetodist. Alžeerias, Kongos ja Laoses peeti sel ajal NSV Liidu toetatud relvastatud „rahvuslikku vabadusvõitlust“ ja Kuuba valmistus tõrjuma ameeriklaste sekkumist. Kommunist Hruštšovi jaoks oli sellistes tingimustes sõjast ja sõjalistest vahenditest loobumine võrdne allaandmisega. Et anda oma blufile hoogu juurde, andis ta hoogu juurde tuumarelvade katsetamisele ning lootis, et USA „noor ja roheline“ president John Kennedy annab talle sõjahirmus järele.