Uus auto Eestis: Mercedes-Benz GLC 200 - stiilne, jõuline, sportlik, kaasaegne

Saksa autotootja Mercedes tõi äsja Eestisse oma uusima linnamaasturi GLC 200, milles leiame kuhjaga läbimõeldud stiili, jõulise mootori, ohtralt juhiabisüsteeme, luksust, mugavust ja palju muud, mis teevad sellest selgelt kõrgklassi masina. Lisaks on masin hübriid ja see annab veidi juurde ka säästlikkust kütusetarbimisel.

Välisilmes on tootja voolinud selgelt sportlikku ja hoogsat joont, hoogu ja voolavust annavad juurde kerged kapoti- ja katuse- ja küljekaar. Samas on säilitatud Mercedesele omane elegantne nüanss, mida rõhutavad kroomitud katusereelingud ja esivõre ümbrus.

Õige stiilitunnetuse annab kätte juba autole lähenemisel uste kõrvale maapinnale kuvatav logo koos valgussignatuuriga ukse käepidemel.

Uste avamise järel kostub sügav tervitustoon, mille saatel multimeediasüsteem sisse lülitatakse ja iste ning rool eelseadistatud positsioonidele paigutatakse.

Näeme mitmevärvilise kombinatsiooniga nahka – ja seda nii kastmetel, käetugedel kui armatuuril. Näeme juhi poolt valitud toonis hubast salongivalgustust.

Saame info, et juhi telefon üle bluetoothi multimeediasüsteemiga ühendatud. Saame soovi korral ka kohe algusest reaalajas infot rakendatava pidurdus- ja kiirendusjõu kohta – sellist lahendust polegi varem autodel näinud.

Konkreetselt see uus GLC on saadaval ainult hübriidina - 48-voldi tehnoloogia ja integreeritud startergeneraatoriga (ISG) nn poolhübriidina (peagi lisanduvat ka pistikhübriid). Keskmiseks kütusekuluks sain mina proovisõitu tehes 9,1 liitrit sajale kilomeetrile, sõitsin seejuures enam-vähem võrdselt linnas ja maanteedel ning aeg-ajalt lülitasin sisse ka sportrežiimi (kusjuures, kiirendus, rool ja vedrustus polnudki alati eesmärk, kohati tegin üksnes muljetavaldava helikogemuse saamiseks).

Märkigem, et parimal juhul on GLC õhutakistustegur vaid Cd = 0,29. See tähendab, et eelkäijaga võrreldes on näit kahe kümnendiku võrra parem (Cd = 0,31) – tavamootoriga linnamaasturi puhul on see märkimisväärne tulemus.

Vaat et kõige muljetavaldavam ongi selle auto juures just rooliga seonduv – suhteliselt suurele kerele vaatamata on autol ideaalilähedane manööverdusvõime ning aluse laob selleks asjaolu, et pööravaks on muudetud ka tagarattad. See teeb pööramisraadiuse tuntavalt väiksemaks võrrelduna mis iganes teise sama mõõtu masinaga. Tagatelje pöördenurk on seejuures kuni 4,5 kraadi. See vähendab pöörderingi 80 sentimeetri võrra täpselt 11 meetrini.

GLC veermiku põhikomponendid on neljahoovaline esivedrustus ja mitmikhoobadega sõltumatu tagavedrustus. Vedrustus on varustatud adaptiivse amortiseerimissüsteemiga. Lisaks saab eraldi reguleerida AIRMATIC õhkvedrustuse tööd. Kuna proovisõidumasin on tõesti väga värskelt Eestisse jõudnud ja võib olla pole veel päris sisse sõidetud, siis esmamulje põhjal tundus vedrustus ehk veidi liigagi jäik, ent võib olla oli tõesti asi ka just eelmainitud muudetavas seadistuses.

Sõitjateruumis on armatuurlaud jagatud horisontaalselt kaheks ning keskekraan tundub suurte pindade kohal hõljuvat. Tagurdamisel ekraanile kuvatav kaamerapilt on seejuures teravaim, mida seni kohanud olen. Multimeediasüsteem ise on juhitav ka heliliselt „Hey, Mercedes“ hüüdes. Navigatsioonilahenduis on samuti omaette vaatamisväärsus oma 3D-vaadete ja eriliselt välja toodud veekogudega (isegi lainetus nende pinnal). Lisavarustusse kuulub, muide, 15 kõlariga 710-vatine Burmesteri helisüsteem.

Kui puudustest rääkida, siis mõned võiks isegi esile tuua. Näiteks pole adaptiivne püsikiirusehoidja põhivarustuses, roolisoojendus samamoodi mitte. Häiris ka see, et päikesesirmi saab alla tõmmata vaid parema käega (selleks on sobiv nurk tekitatud just paremasse serva) – ehk käega, millega tavaliselt hoiad rooli. Puutetundlikud nupud roolil on ka veidi ebamugavad, loodetavasti saavad Saksa autotootjad sellest uuendusest peagi üle. Juhi jalaruumi osa on ka suhteliselt kitsas, nii et liialt laiutada oma põlvedega seal ei saa. Telefoni juhtmevaba laadimise alus on aga viidud nii sügavale armatuuri sisse, et sinna telefoni asetades ekraani enam küll ei näe. Aga see on ka kõik, valdavalt on kõik väga hästi läbi mõeldud ja disainitud – olgu või armatuurlaua ülemise osa tiivakujuline profiil või lennukimootoreid meenutavad ventilatsiooniavad (kolm keskel, üks kummaski servas).

Oma 4716 mm pikkusega on uus GLC 60 millimeetrit pikem kui eelkäija, ühtlasi ka 4 millimeetrit madalam. Kasvasid nii teljevahe kui ka ülendid, laius jäi samaks (1890 mm). Rööbet suurendati ees 6 millimeetrit (nüüd 1627 mm) ja taga 23 millimeetrit (nüüd 1640 mm).

Tänu pikemale tagaülendile kasvas pakiruum 70 liitri võrra 620 liitrini. Seda erinevust märkab nii igapäevasõidus kui ka puhkusereisidel perega ja suuremate esemete veol. Standardvarustusse kuulub EASY-PACK tagaluuk. See avaneb ja sulgub mugavalt ühe nupuvajutusega: süütevõtmelt, juhiukse lüliti või tagaluugi käepidemega. Tuled ja kojamehed on muidugi automaatsed.

GLC on ka viimase kahe aasta enimmüüdud Mercedes-Benzi mudel.