4. oktoobril kuulutas Nobeli komitee välja füüsikapreemia laureaadid, kelleks on kvantfüüsikud Alain Aspect, John Clauser ja Anton Zeilinger. Sellest teatati Nobeli fondi ametlikul veebisaidil avaldatud pressiteates.
2022. aasta Nobeli füüsikaauhind anti „põimunud footonitega tehtud katsete eest, mis tuvastasid Belli võrratuse rikkumise ja kvantinfoteaduse avastamise“.
Tänavused füüsikaauhinna võitjad on Alain Aspect Pariisi-Saclay ülikooli kõrgemast optikakoolist Prantsusmaalt, John Clauser J.F. Clauser & Associates'ist ja Anton Zeilinger Austriast Viini ülikoolist. „Alain Aspect, John Clauser ja Anton Zeilinger on läbi viinud teedrajavaid eksperimente, kasutades takerdunud kvantolekuid, kus kaks osakest käituvad ühena isegi siis, kui need on üksteisest eraldatud. Nende tulemused on rajanud teed uutele kvantinformatsioonil põhinevatele tehnoloogiatele,“ teatati Nobeli preemiate kodulehel.
Nobeli komitee selgitas, et sedalaadi uuringutel on suur praktiline tähtsus, eelkõige seoses kvantarvutite ja kvantvõrkude loomise, aga ka kvantkrüpteerimisega turvalise side valdkonnas.
2022. aasta auhinna suurus on inflatsiooni ja dollari kõikumiste tõttu veidi vähenenud ning moodustab 900 000 dollarit. See summa jagatakse kolme teadlase vahel võrdselt.
Nobeli preemia veebisaidi järgi arendas John Clauser edasi füüsik John Belli ideid, mis võimaldasid läbi viia praktilise katse. „Kui ta mõõtmisi tegi, kinnitasid need kvantmehaanikat, rikkudes selgelt Belli võrratust. See tähendab, et kvantmehaanikat ei saa asendada teooriaga, mis kasutab peidetud muutujaid,“ öeldakse selgituses.
Samal ajal jäid pärast John Clauseri katset „mõned lüngad“, märgib komitee. Alain Aspect töötas välja uued katsetingimused, mis on seotud kvantpõimunud footonite mõõtmise iseärasustega, mis võimaldasid tasandada kõrvalist mõju katse tulemusele.
Anton Zeilinger hakkas omakorda uurima takerdunud kvantolekuid, kasutades täiustatud mõõteriistu ja parandatud katsemeetodeid. Muuhulgas on tema uurimisrühm demonstreerinud nähtust, mida nimetatakse kvantteleportatsiooniks, mis võimaldab kvantseisundit kaugemalt ühest osakesest teise viia. „Üha selgemaks on saamas, et tekkimas on uut tüüpi kvanttehnoloogia. Näeme, et takerdunud oleku laureaatide tööl on suur tähtsus isegi kvantmehaanika tõlgendamise fundamentaalsetes küsimustes,“ märkis Nobeli füüsikakomitee juht Anders Irbeck, kommenteeris uurimistööd.
