Professor Raimo Raag: kõik on praegu Svante Pääbo edu üle väga rõõmsad

„Kõik on praegu väga rõõmsad,“ sõnab Svante Pääboga ühel ajal Uppsala ülikoolis õppinud ning 2019. aastal koos temaga Eesti teaduste akadeemia välisliikmeks valitud keeleteadlane Raimo Raag.

Raimo Raag sõnab, et Svante Pääbole omistatud Nobeli meditsiiniauhinna kohta tekitas suurt rõõmu. Tema sõnul algas nende tutvus pea poole sajandi eest. „Tunnen Svantet üsna kaua. Tudengipõlves 1970. aastatel mängisime sulgpalli koos. Olime neljakesi -Svante, mu parim sõber, sõbra tudengikaaslane, mina- mängisime kord nädalas, vist kolmapäeva õhtuti. Svante õppis siis peaainena geneetikat ja kõrvalainena egiptoloogiat,“ meenutab ta.

Raag märgib, et nende tutvus jäi veidi soiku peale seda kui Pääbo siirdus Rootsist pikemaks ajaks välismaale. „Pärast doktoriväitekirja kaitsmist kadus Svante silmist, ta läks USAsse tööle, sealt siirdus hiljem Saksamaale. Vahel tuli ta Uppsalasse külalisloenguid pidama või seminaridest osa võtma ja ta oli siin ka kahel perioodil pikemalt külalisõppejõuna, siis mõnikord kohtusime, tema tegemised tekitasid huvi,“ räägib ta.

Nii Raag kui ka Pääbo kasvasid üles eesti-rootsi segaperekondades. „Seda öelda ei või, et eesti päritolu inimesed üldjoontes üksteist tundsid või olid vähemalt midagi teineteisest kuulnud. Nendest ikka teadsime, kes „eesti elust“ vähemal või enamal määral osa võtsid, aga palju oli neid, nagu Svante, kes seisid väljaspool eesti seltskonda,“ ütleb ta.

Kuidas suhtus Rootsi väliseesti kogukond Svante Pääbole osaks saanud tipptunnustusse? “Rõõm on, nagu öeldud, suur. Samuti oli ääretult tore, kui meid Svantega ühel ajal valiti Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Tundsime mõlemad sellest rõõmu,“ sõnab Raag, kes koos Pääboga valiti 2019. aastal Eesti teaduste akadeemia välisliikmeks.

Nobeli füsioloogia või meditsiini komitee andis esmaspäeval oma teadusvaldkonna tippauhinna Svante Pääbole, kes lahendas küsimuse, kuidas eraldada ja analüüsida DNAd 40 000-aastastest neandertallaste luudest. Pääbo aastakümnete pikkused uurimistööd on võimaldanud teadlastel hakata uurima erinevusi tänapäeva tänapäeva inimeste ja nende iidsete esivanemate vahel.