Preemia veebilehe teatel pälvis Pääbo preemia „avastuste eest, mis puudutavad väljasurnud hominiinide genoome ja inimese evolutsiooni“.
„Oma teedrajava uurimistööga saavutas Svante Pääbo midagi näiliselt võimatut: praeguste inimeste väljasurnud sugulase neandertallase genoomi järjestamist. Samuti avastas ta sensatsiooniliselt seni tundmatu hominiini Denisova. Oluline on ka see, et Pääbo leidis, et geeniülekanne nendelt nüüdseks väljasurnud hominiinidelt homo sapiens'ile toimus pärast Aafrikast väljarännet umbes 70 000 aastat tagasi. Sellel iidsel geenivoolul tänapäeva inimesteni on tänapäeval füsioloogiline tähtsus, mõjutades näiteks seda, kuidas meie immuunsüsteem reageerib infektsioonidele,“ seisab preemia pressiteates.
1955. aastal Stockholmis eestlanna Karin Pääbo ja rootslasest biokeemiku, 1982. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinnaga pärjatud Bengt Samuelssoni järeltulijana sündinud Pääbo ja tema töökaaslased suudavad nüüd uurida neandertallaste ja maailma eri paigus elavate tänapäeva inimeste vahelisi suhteid.
Võrdlevad analüüsid näitasid, et neandertallaste DNA järjestused sarnanesid rohkem Euroopast või Aasiast pärit kaasaegsete inimeste järjestustega kui Aafrikast pärit kaasaegsete inimestega. See tähendab, et neandertallased ja homo sapiens ristusid nende aastatuhandete pikkuse kooseksisteerimise jooksul, leidis tema meeskond.
Möödunud aastal pälvisid Nobeli meditsiinipreemia California Ülikooli füsioloog David Julius ja Scrippsi instituudi molekulaarbioloog Ardem Patapoutian. Teadlased avastasid temperatuuri ja puudutuste tajumiseks tarvilikud valgud – puute- ja termoretseptorid.
Nobeli preemiat füsioloogia või meditsiini alal antakse välja alates 1901. aastast. Alates 2018. aastast on Nobeli preemia väärtus kümme miljonit Rootsi krooni (u 923 000 eurot). Lisaks rahalisele auhinnale saavad laureaadid Nobeli bareljeefiga kuldmedali ja diplomi.
