Lundi ülikooli arheoloogid tegid Taani kuningas Hansu kunagise lipulaeva Gribshundeni vraki uurimiseks uusi sukeldumisi. Sellest kirjutab Live Science.
Laev läks põhja 1495. aastal pärast tulekahju puhkemist ja uppus Rootsi ranniku lähedal. Seda peetakse Läänemere üheks paremini säilinud keskaegseks laevavrakiks. 35 meetri pikkune laev oli üks esimesi Läänemerel, mis oli relvastatud suurtükkidega. Lisaks suurtükkidele pidid laeva meeskonnas olevad raskeid raudrüüsid kandnud sõdurid andma lahingus laeva ülemiselt tekilt vastase pihta tuld ka ambudest ja arkebuusidest.
Laev põhines laevaehitustehnikal, mille järgi ehitati Vahemere maades karavelle, tänu uudsele plangutusele oli laevakere tugevam ja suurem kui selle eelkäijatel. Arheoloogide võetud puiduproovid näitavad, et laev ehitati kusagil Madalmaades, tõenäoliselt Meuse jõe suudmes.
Vrakk avastati 1970. aastal, see lebab umbes üheksa meetri sügavusel.
