REPLIIK | Insener: gaasitarbijate hädadele on lahendus – Eesti hakaku taas põlevkivigaasi tootma

Kunagi muutis Venemaalt tulev maagaas põlevkivigaasi tootmise ebaotstarbekaks, praegu läheks meil seda jälle vaja, kirjutab elektriinsener Jüri Laurson.

Piinlik on näha, kuidas Alexela AS ja Elering kemplevad ega jõua kuidagi üksmeelele Paldiskisse rajatava kalli LNG terminali rajamisel. Meile, tarbijaile, selgitatakse, et LNG on küll kallim Venemaalt ostetud maagaasist, kuid vaatamata kallile hinnale aitab see maagaasi kasutavaid tarbijaid, kel pole veel kukkur tühi, külma talve kuidagi üle elada. Siinjuures on arusaamatu, miks meie valitsus ja majandusminister ei näe peale LNG ka odavamat alternatiivi ning ei võta uuesti kasutusele unustatud põlevkivigaasi tootmine – sellega saaks LNG hinda alla tuua.

Pärast teist maailmasõda oli Leningradis suur puudus kütusest ja tekkis suur vajadus majapidamisgaasi järele. 1948. aasta lõpuks valmis Kohtla–Järvele põlevkivi gaasistamiseks tehas, kus kamberahjude tooteks oli peamiselt gaas, mis läks Leningradi linna küttegaasiga varustamiseks. Samal aastal valmis ka 203 km pikkune gaasitorustik Leningradi. Rajati ka gaasitorustik Kohtla-Järve Tallinn. 1953. aastal jõudis kamberahjudes toodetud gaas ka Tallinna, mida kasutati pärast 1953. aastat gaasi iseenda tarbeks. 1957. aastast Leningrad enam Kohtla–Järve kamberahjudes toodetud gaasi ei vajanud, kuna Nõukogude Liidus evitati töösse uued suured gaasimaardlad ja Leningradi hakati varustama Stavropolis toodetud maagaasiga. Kohtla–Järvel lõpetati gaasitootmine 1987. aastal, kuna see ei olnud majanduslikult otstarbekas ja hakati ostma sama trassi kaudu Venemaa maagaasi.