2035. aastaks on vaja vähemalt 300 uut kaevandust

Erinevate autotootjate elektrifitseerimisstrateegiad on enamjaolt juba töös, üks tempokam kui teine. Kuid mis saab 2035. aastaks, kui uute sisepõlemismootoriga autode müük on suures osas maailmast keelatud, kirjutab Accelerista.com.

Elektriautode akupakkide tootmiseks vajalikke toormaterjale nagu liitium, nikkel, koobalt ja grafiit on juba praegu vähem saadaval kui tarvis. Benchmarki analüütikute hinnangul on nõudluse täitmiseks vaja kümne aastaga rajada kuni 384 uut kaevandust, vastasel juhul jääb plaanitud elektrifitseerimine teadmata ajaks vinduma.

Benchmark toob välja, et kui autotootjad ja valitsused soovivad 2035. aastaks nullheitmetega sõidukitele üle minna, tuleb avada praegustele lisaks 74 liitiumikaevandust, 62 koobaltikaevandust, 72 niklikaevandust, 97 grafiidikaevandust ja 54 sünteetilise grafiidi tehast.

See teeb 359 kaevandust ja tehast, mis on keskmine ennustus madala (336) ja kõrge (384) vahel. Kuhu skaala otsa vajadus platseerub, sõltub juba sellest, kui edukalt akupakkide materjalide taaskasutamine toimima saadakse.

Käesoleval aastal on globaalne liitiumivaru umbes 747 000 tonni, kuid analüütikute hinnangul on nõudlus 2035. aastal 4,4 miljonit tonni aastas. Uue liitiumikaevanduse ehitamisest kuni täisvõimsusel töötamiseni kulub umbes viis aastat, seega peaks uute kaevanduste rajamisega väga kiiresti alustama. Liitiumikaevandused on kurikuulsad keskkonnakahju ja ebaeetiliste töövõtete poolest, seega varem alustamine loob ka võimaluse riske vähendada.

Hetkel on maailma suurim liitiumikaevandaja Austraalia, kus toimetab 13 kaevandust. Liitiumi töötlemise osas on turuliidriks aga Hiina, kelle käest käib läbi 75% müüdavast liitiumist. USA plaanib vähendada oma sõltuvust Hiinast ning asuda ka ise liitiumi kaevandama ja rafineerima. Kuhu kõik vajalikud kaevandused aga rajatakse, näeme ja kuuleme tõenäoliselt pigem varem kui hiljem.