Midagi täiesti uut: Eesti hakkab looma esimest riigiäppi

Eesti on võtnud kindla plaani luua oma esimene riigiäpp ja koondada sinna kõik tähtsamad e-riigi teenused. Põnev on selle juures seik, et eeskuju võtame lahenduse loomisel Ukrainalt ja protsessi kaasame ka selle sõjast räsitud riigi eksperte.

„Eestis ei ole keskset äppi, mille kaudu riigi e-teenuseid kasutada. Samas aina rohkem inimesi kasutab eri tüüpi e-teenuseid just nutiseadmes, sest see on kogu aeg inimesega kaasas,“ rääkis Fortele riigi infosüsteemi ameti (RIA) masinõppe- ja keeletehnoloogia osakonna juhataja Kaupo Laagriküll.

Tema sõnul on arendatakse RIA eestvedamisel veel selle aasta lõpuks välja sarnase rakenduse esmane versioon ehk proof of concept (POC).

„Siis saame testida loodava tehnilise lahenduse rakendamise tõenäosust, selle kasutamise mugavust, turvalisust ja muud,“ ütles Laagriküll ja märkis, et kui POC ehk tehniline lahendus täidab oma eesmärki ning sellel on eeldus laiapõhisele kasutamisele, soovib RIA rakenduse välja arendada hiljemalt järgmise aasta lõpuks.

Eesti nõustajaks on Ukraina

Riikliku mobiilrakenduse väljatöötamiseks võtab Eesti eeskuju niisiis Ukraina kolleegidelt.

„Ukraina on oma DIIA lahenduse abil teinud u 18 miljoni inimese elu riigiga suhtlemisel väga mugavaks,“ ütles Laagriküll ja märkis, et DIIA-s on rahva kasutuses praegu 20 riigiteenust.

Samas on Eesti ja Ukraina e-riigi ökosüsteemis on mitmeid erisusi ning seetõttu tuleb Eesti arendajatel kasutada inspiratsiooni. „Eeskujuks on küll DIIA lahendus, ent tehnilise koosvõime osas selgub hiljem, mil määral saab Eesti taaskasutada nende lahendust.“

Värske koostöölepe

Eesti IT-minister Kristjan Järvan sõlmis Ukraina digisiirde ministri Mõhhailo Fedoroviga vastava koostööleppe väga värskelt – 2. septembril. Leppe ühe osana kavatsevadki Eesti ja Ukraina süvendada koostööd „kasutajakeskse ning mobiilipõhise digiriigi arendamisel“.

„Valmistab rõõmu, et Eesti näeb suurt väärtust Ukraina riiklikul digiäpil, kus kõik olulised teenused on ligipääsetavad otse nutitelefonist,“ ütles Mõhhailo Fedorov lepingu allkirjastamise järel.

Kristjan Järvani loetles Fortele üles ka riigiäpi võimalikke kasutusjuhte: selleks võiks olla „Minu e-ID“ ehk ID-kaart, pass ja juhiluba; muidugi kõikvõimalikud tõendid, olgu või COVID-tõend; riigi postkast, teated, hoiatused ja trahvid, ühekordsed teenused ja load, nagu kalapüügiluba või drooni lennutamise luba, ning muidugi soodustuse tõendid alates puudest ja erivajadustest ning lõpetades töövõimetus- ja pensionitunnistustega.

„Riigiäpi eesmärgiks on tuua kõik Eesti riiklikud digiteenused iga kodaniku taskusse. Teisisõnu on tegu riigiga sinu taskus. Loomulikult muudab see paljude teenuste kasutamise mugavamaks ja kiiremaks, kuid praegu on tehnilistest lahendustest veel vara rääkida,“ ütles Järvan.

Minister märkis, et Ukraina võttis oma digiriigi loomise aluseks Eesti kogemuse ja arendas seda kiiresti ning kaasaegseid lahendusi kasutades edasi. „Nüüd on meil võimalus nende kogemuste pealt järgmine arenguhüpe teha.“

Mis on ukrainlaste DIIA?

DIIA mobiilirakendus on Ukrainas kasutusel olev platvorm, mis seob kasutaja jaoks kokku erinevad teenused ja võimaldab selle kaudu andmete kasutust.

DIIA funktsionaalsused on dokumendid ja e-ID (nt pass, ID-kaart, juhiluba, sõidukite tehnilised passid, COVID-tõend), võimalus muuta elukoha aadressi, tasuda makse ja trahve, kasutada sotsiaalteenuseid ja hüvesid, teha sõiduki kasutuse volitust, taotleda dokumente ja uuendada juhiluba, allkirjastada dokumente. Dokumentide valideerimine toimub QR-koodi abil ja päringutega andmebaasist. DIIA rakenduses on praegu saadaval 14 dokumenti ja 18 teenust.