Teadlased on kinnitanud kauaaegset teooriat, et egiptlastel õnnestus tuhandeid aastaid tagasi ehitada Giza hiiglaslikud püramiidid tänu sellele, et neil õnnestus ära kasutada tänaseks olematuid veeteid. Sellest annavad tunnistust uued andmed, mis on saadud Aix-Marseille ülikooli teadlaste tehtud uuringute tulemusena, kirjutab CNN.
Eelkõige on teadlased paleoökoloogide andmete abil suutnud rekonstrueerida seda, milline võis Niiluse jõgi välja näha viimase 8000 aasta jooksul.
Nad tegid kindlaks, et püramiidiehitajad kasutasid ehitusmaterjalide transportimiseks Niiluse jõe nüüdseks kuivanud haru. Eelkõige aitasid umbes 4500 aastat tagasi Giza püramiidikompleksi rajamisele kaasa kunagised veeteed ja jõgede kõrgemad veetasemed.
Näiteks Giza suur püramiid, tuntud ka kui Cheopsi püramiid, on umbes 139 meetri kõrgune ja ehitatud 2600 eKr. e. See koosneb 2,3 miljonist kiviplokist kogumassiga 5,75 miljonit tonni.
Teadlased on pikka aega oletanud, et egiptlased kasutasid tõenäoliselt Niiluse tänaseks eksisteerimast lakanud osi, et vedada lubjakivi ja graniiti, mida oli vaja nende mastaapsete ehitiste rajamiseks. Niiluse praegused veeteed on püramiidide asukohast liiga kaugel ja neid ei saanuks kasutada.
„Jõesadamate kompleksi hüpoteesina“ tuntud seletuse järgi kaevasid Vana-Egiptuse insenerid piki lammi lääneserva väikese kanali püramiidide juurest Niiluse harule ja süvendasid nõgusid kuni Niiluseni. Teadlaste sõnul toimisid igaaastased üleujutusveed hüdraulilise liftina, mis võimaldas egiptlastel massiivseid kiviplokke ehitusplatsile vedada.
Teadlaste sõnul polnud aga siiani selget arusaama, milliseid teid kasutati. Kasutades meetodite kombinatsiooni tolleaegse Niiluse rekonstrueerimiseks, leidis uurimisrühm, et Egiptuse insenerid oleksid võinud kasutada praegu kuivanud Niiluse haru ehitusmaterjalide transportimiseks Giza püramiidide asukohta.
Hiljutised avastused näitavad, et Giza piirkond õitses Egiptuse Vana riigi perioodi esimesel poolel, umbes 2700–2200 eKr, mil ehitati kolm peamist püramiidi: vaaraode Cheopsi, Khafre ja Menkauri valitsusajal oli harujões piisavalt kõrge veetase, et egiptuse insenerid võisid liigutada tohutuid kiviplokke ja ehitada püramiide.
