„Antud ranna-alal ei ole suplemine soovitatav kuna ala lähedal asub sadam ja mitu sademevee väljalasku, mis mõjutavad vee kvaliteeti ning seetõttu võib nimetatud koht olla ohtlik inimeste tervisele,“ ütles Fortele terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Aune Annus-Urmet.
Annus-Urmet lükkas ümber ka linnavalitsuse aastatagused väited, nagu oleks selles rannas veeproove võetud, et selle kvaliteeti hinnata.
„Russalka juures ei ole terviseamet veekogust suplusvee proove võtnud, samuti ei ole ka terviseametile esitatud suplusvee proovide tulemusi,“ kinnitas ta.
Tallinna kesklinna vanem Monika Haukanõmm on ka varem öelnud, et käib aktiivne tegevus selle nimel, et Inglirand ametlikuks suplusrannaks muuta. Tegelikkuses see nii ei ole.
Asi selles, et vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 63 aastast 2019 tuleb selleks, et supluskoht üldse asutada, teostama suplusvee seiret vähemalt kolmel järjestikusel aastal, et hinnata suplusvee kvaliteeti.
Lisaks on veel veeseaduses nõue, et sademeveelase ei tohi põhjustada suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust. See nõue võib juba eos pidurdada Ingliranna muutmise suplusrannaks, kuna Lasnamäelt lähtuvad lahte vägagi jämedad torud.
Inglirand praegusel laiendatud tekkis pärast Reidi tee avamist 2019. aasta lõpus. Seal pole siiani riietevahetuskabiine ega loogiliselt ka rannavalvet.
Kadriorg ise on aga teadaolevalt esimene merekuurort Eestis, mis alustas tegevust juba 1813. aastal ning kõnealune Ingliranna ala oli linna esimene ametlik supelrand – olud tollal muidugi hoopis teised.
