Riigikontrolli kiri viitab kapitaalsete peataolekule MKMis ja keskkonnaministeeriumis

Riigikontroll saatis eile majandus- ja taristuministrile ning keskkonnaministrile märgukirja, millest ilmneb, et nood kaks pole suutnud aastate jooksul omavahel mõnes kõige elementaarsemas asjas kokku leppida ja tegelevad selle asemel palli veeretamisega teineteise väravasse. Tagajärjeks lodev järelevalve Eesti sisemerel toimuva laevade punkerdamise ning välismaistelt laevadelt ümberpumbatavate ohtlike jäätmete üle.

Riigikontroll juhib ministrite tähelepanu, Eestil seisab peagi taas ees Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kohustuslik audit. Paraku on kaks ministeeriumi jätnud siiamaani kõrvaldamata eelmise, 12 aastat tagasi tehtud auditi käigus ilmnenud puudused.

Näiteks toodi IMO 2010. aasta auditis välja, et Eestil puudub konventsioonidele vastav punkerdajate register.

Seetõttu peab Eestis punkerdajate kohta arvestust ei keegi muu kui keskkonnaagentuur (vanasti ilmateenistus – toim) ja seda kütuseseire andmekogus, millel puudub aga siiamaani andmekogu põhimäärus.

Mida riigikontroll tuvastas? Seda, et punkerdajate registri loomise eest vastutajatena on valitsuse kabinetinõupidamisel 27.01.2022 kinnitatud keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet.

Paraku teatas seepeale keskkonnaamet, et neil puudub punkerdajate registriga igasugune seos. Keskkonnaministeerium aga lisas, et kütuseseire andmekogu on üldse mõeldud teiste eesmärkide täimiseks.

Seega puudub riigil täna korralik ülevaade, kes ja kui palju ja mida Eestis sisemerel ja sadamates punkerdab (ehk teisi laevu tangib).

Vähemalt samasugune kaos paistab riigikontrolli kirja kohaselt valitsevat laevajäätmete vastuvõtuseadmete järelevalve osas.

2010. aastal toimunud IMO auditi käigus leiti, et keskkonnaameti inspektoritel puudub väljaõpe, et hinnata sisuliselt sadamate vastuvõtuseadmeid (Eestis tegeleb nende haldamisega peamiselt Paljassaare sadamas riigiettevõte Green Marine – toim).

Keskkonnaministeerium on teatanud lihtsalt, et neil on selles küsimuses MKMiga „asjast erinev arusaam“.

Näiteks mainis keskkonnaministeeriumi esindaja, et nad on palunud MKMil teha kiire koolitus keskkonnaametile, sest sadama vastuvõtuseadmete kohta käiv regulatsioon on vastu võetud sadamaseadusega, mis on MKMi vastutusalas.

MKM kommenteeris aga riigikontrollile, et nad on juhtinud tähelepanu sellele, et tegemist on keskkonnaministeeriumi haldusalaga.

Viimastel aastatel on lisandunud ka küsimus mobiilsete vastuvõtuseadmete kohta (valdavalt toimubki Eestis naftatöötlusjäätmete ümberpumpamine odavuse eesmärgil merel ehk väljaspool sadamate akvatooriume - peamiselt Kakumäe lahes asuval Golf-ankrualal – toim), mille puhul pole keskkonnaministeeriumi esindajale samuti teada, kelle pädevuses on seadmete järelevalve.

Riigikontroll hoiatab ministeeriume, et kui Eesti ei suuda täita välislepingutega võetud kohustusi, sealhulgas neid, mis puudutavad meresõidu ohutust ja merereostuse vältimist laevadelt, võivad sellel olla „negatiivsed tagajärjed“.

„Sel juhul kannataks nii Eesti kui merendusriigi maine, aga ka ettevõtjate ja riigi sissetulekud,“ märgib riigikontroll.

MKMi KOMMENTAAR: asi on raha- ja inimeste puuduses

Riigikontrolli märgukirja kommenteerib meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand:

„Aitäh Riigikontrollile põhjaliku merendusvaldkonna juhtimise ja haldamisega seotud analüüsi eest! Meie jaoks on oluline, et merendusvaldkonnale pöörataks rohkem tähelepanu ja seda ka läbi Riigikontrolli auditite. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võtab märkusi ja parenduskohti tõsiselt ning ettevalmistused 2024. aasta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) auditi edukaks läbimiseks käivad koostöös teiste osapooltega hoogsalt.

Eestis on merendusvaldkonna toimimine ja koordineerimine jagatud erinevate asutuste vahel ning iga ministeerium vastutab oma vastutusel olevate konventsioonide õigeaegse ja korrektse täitmise eest. Näiteks kui küsimus puudutab meresõiduohutust (SOLAS konventsioon), on peavastutajaks MKM, samas kui me räägime merekeskkonna kaitsest (MARPOL konventsioon), on vastutajaks Keskkonnaministeerium. Samuti reguleerib merendusvaldkonna välislepingute menetlemist välissuhtlemise seadus. See tähendab, et muudatustega tegelemine sõltub iga asutuse ressurssidest ja võimalustest ning küllaltki spetsiifilise valdkonna puhul ongi teemade jagunemine mitme erineva asutuse vahel üheks suurimaks väljakutseks. Ka 2010. aasta IMO auditis toodi iga märkuse juures välja, milline asutus lahendamise eest vastutab.

Kuigi MKM-i loodi 2021. aasta kevadel meremajanduse asekantsleri positsioon koos meremajanduse osakonnaga, puudub meil täna õiguslik alus ja vajalikud hoovad kogu riigisisese merendusvaldkonna juhtimiseks. MKM on valmis riigisiseselt juhtivat rolli võtma, kuid see eeldab volitusi Vabariigi Valitsuselt ning ka vastavaid vahendeid nende ülesannete täitmiseks.

Vaatamata sellele oleme MKMi meremajanduse osakonnaga koostöös teiste osapooltega teinud suuri pingutusi, et olla valmis 2024. aastal toimuvaks esimeseks kohustuslikuks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) auditiks. Tulevases auditis hinnatakse Eestit kui lipuriigi, sadamariigi ja rannikuriigina. Selle tulemused mõjutavad otseselt Eesti reitingut rahvusvahelistes aruannetes ning seega mõjutavad ka Eesti kui lipuriigi ning ka meie ettevõtjate konkurentsivõimet, mistõttu on see hea võimalus tõusta laevafirmade silmis kõrgemale kohale.

2022. aasta alguses esitas MKM valitsuskabinetile ka IMO auditiks ettevalmistamise tegevuskava, mida valitsuskabinet toetas. Tegevuskava näeb ette, et koostatakse IMO strateegia ning seejärel saab selgemalt ka läbi koostöölepete reguleerida IMO õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning vastutust eri asutuste vahel - kuigi MKMil ei ole palju võimalusi teiste koostööpartnerite töö mõjutamiseks, saame me täpsustada protseduurikat. IMO tegevuste strateegia valmib tänavu aasta lõpuks, tänaseks on esialgne töödokument koostatud ja toimuvad läbirääkimised erinevate osapoolte vahel. Järgnevatel nädalatel on oodata sel teemal mitmeid kohtumisi.

Mis puudutab Riigikontrolli kirjas välja toodut, siis mitmed 2010. aastal toimunud IMO auditi märkused on Eestil tänaseni lahendamata suuresti alarahastuse ning piisava inimressursi puudumise tõttu. Lisaks on järjest karmistuvate valdkonna ohutus- ning keskkonnanõuete tõttu oluliselt suurenenud nii Euroopa kui ka rahvusvahelise tasandi regulatsioonide hulk, mistõttu vajab valdkond lähitulevikus samuti lisaressurssi. Viimane on välja toodud ka Riigikontrolli märgukirjas ning me oleme vastavalt analüüsile täiendavate tähtajaliste ametikohtade jaoks taotluse valitsusele esitanud.“