Valitsus maksab riigieelarvest kinni pool ettevõtete tark- ja riistvaraostudest, miks jäävad kõrvale põllumehed ja programmeerijad?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustas suunata riigieelarvest 58 miljonit eurot selleks, et maksta kinni kuni pool ettevõtete kulutustest tark- ja riistvara soetamisel.

Üks ettevõte võib saada selleks kuni 300 000 eurot ning tema omafinantseering peab niisiis olema 50 %.

Mis puutub piirangutesse, siis leiame nende seast näiteks nõude, et ettevõtte viimase kahe aasta keskmine müügitulu peab olema 200 000 eurot.

Ettevõtte tegevusala ei tohi seejuures mitte mingil juhul olla seotud põllumajandusega, kalandusega, metsandusega, programmeerimisega, kinnisvaraga või kaubandusega – need otsustas ministeerium lihtsalt kõrvale jätta.

Miks? Põllumajandus ja kalanduse osas on valitsus otsustanud, et nendele rahade suunamisega tegeleb maaeluministeerium. Hulgikaubanduse ja kindlustuste puhul aga sellest, et need ei ole „globaalses konkurentsis tegutsevad kõrgemat lisandväärtust loovad ja eksportivad ettevõtted“. Programmeerimisettevõtted võivad osutuda aga ise rahasaajatele teenuse osutajateks.

Raha saamiseks tuleb muu hulgas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele (see on ajutine moodustis, mis tekkis pärast seda kui EASi alt viidi esmalt osad teenused üle RTKsse ja ülejäänud liideti Kredexiga) esitada digiteerimise teekaart.

Osta tohib tegevuste automatiseerimiseks vajalikke tarkvarasüsteeme või masinõppe võimekusega materiaalset vara ning nendega seotud litsentse ja koolitusi.

Võimalus toetust taotleda avaneb 31. augustil ja infopäev taotlejatele on 6. septembril kell 13-15.30.

Lisainfo on leitav sellelt lehelt.