Täpsemalt seisab ees kaks olulisemat muudatust. Esiteks likvideeritakse praegune loomkatseteks loa andmise komisjon, mille liikmeteks olid peamiselt katseid korraldavad teaduasutused ise – ehk et lubasid anti iseendale. See loakomisjon ei allunud ka mitte ühelegi riigiasutusele ja ministeerium tahab sellise olukorra lõpetada.

Selle asemel tekitatakse uus komisjon põllumajandus- ja toiduameti (PTA) juurde ja muudetakse pelgalt nõuandva õigusega loomkatseprojekti hindamiskomisjoniks – lubasid endid hakkab aga teadusasutustele väljastama PTA.

Veelgi olulisem on aga see, et katsete tegemise järel ei saa tulevikus piirduda pelgalt tehnilise kokkuvõttega, vaid raskemate tagajärgedega (loe: loomade suhtes piinavamate) katsete ja ahviliste kasutamise korral viiakse sisse loomkatseprojekti järelhindamise süsteem.

Järelhindamise käigus vaadatakse loomade katsetes kasutamine kriitiliselt üle ning vajaduse korral antakse loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude täitmiseks edasised ettepanekud ning soovitused. Analüüsitakse ka loomkatse käigus esinenud ebaõnnestumiste põhjusi, et vältida probleemide ja vigade kordamist edaspidi tehtavates loomkatseprojektides.

Ehk siis: raskemate katsete korral koostab loaomanik edaspidi läbiviidud loomkatseprojekti kohta loomkatse järelhindamise vormikohase protokolli ja esitab selle PTA loomatervise ja -heaolu osakonnale.

Forte kirjutas täpselt aasta tagasi, et maaeluministeeriumil puudub info selle kohta, kuidas teaduasutused neile antud lubasid tegelikult realiseerisid ja kui palju loomi hukka sai.

Väljastatud lubade alusel oli teadlastel 2020. aastal õigus surmata 13 302 hiirt, 810 kana, 702 rotti, 100 vutti, 32 veist.

Eesti tegutseb 17 ettevõtet, mis tegeleb katseloomade kasvatamisega. See nimekiri asub siin ja tuntumad nimekirja liikmed on vast Eerika Farm (väidetavalt koroonavastast toimet omava ninasprei tarvis veiste kasvatamine) ning Icosagen.