Amet plaanib halduskohtu otsuse vaidlustada, sest on seisukohal, et praegune küttimismaht ja küttimiskorraldus tagavad karude populatsiooni hea kaitsestaatuse säilimise.
Jahieeskirja alusel kestab karujaht Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Karujahi hooaja alguses andis keskkonnaamet selleks aastaks välja loa 90 isendi küttimiseks ja leidis, et see number aitab hoida karude populatsiooni soodsas seisundis ja vältida samas liigseid karude tekitavaid kahjustusi.
Tallinna halduskohus peatas alates eilsest MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse alusel karujahi. See on esialgse õiguskaitse alusel seatud piirang kuni kohtu poolt tehtava põhiotsuseni.
„Karudel läheb Eestis hästi,“ leiab keskkonnaamet ja märgib, et Eestis karu asurkond on pidevalt suurenenud.
„Keskkonnaamet tegi otsuse karude küttimismahu kohta lähtudes suurkiskjate ohjamise ja kaitse kavas seatud eesmärkidest, arvestades, et karu seisund on Eestis soodne. Lubatud 90 isendi küttimine säilitab karu soodsa seisundi ning aitab vähendada karude tekitatud varalisi kahjustusi ning säilitab karudes inimpelglikkust,“ ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.
Karude arvukuse tõusuga on suurenenud ka karude tekitatud kahjustused, viimase kümne aasta jooksul pea seitse korda. Näiteks 2021. aastal lõhkusid karud 800 mesitaru ning kahjustasid 1200 silorulli. Selle kompensatsiooniks maksti kahjusaajatele välja üle 220 tuhande euro.
„Kui kümme aastat tagasi oli Eestis ligikaudu 700 karu, siis eelmisel aastal arvestati juba ligi 1000 isendiga. Me ei saa olla nõus kaebuses toodud väidetega, et ei järgita ettevaatuspõhimõtet, populatsiooni soodne seisund pole piisavalt tõendatud ning nii kava kui küttimissüsteem on illegaalne ning vastuolus loodusdirektiiviga,“ selgitas Kukk, miks amet otsuse vaidlustab.
Selleks aastaks välja antud küttimislubadest sai enne jahi peatamise otsust üle Eesti realiseeritud 27.
MTÜ: 90 karu tapmine on direktiivi eesmärkide vastane tegevus
MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas 1. augustil Tallinna halduskohtule kaebuse keskkonnaameti 29. juuli korralduse tühistamiseks. Põhjenduseks on toodud järgmist: „Karu tohib küttida vaid erandkorras ja eritingimustega, kui kõik muud alternatiivsed praktikad on kasutusele võetud. KKA on aastaid seadust rikkunud ja andnud välja üldiseid karu küttimislube, mis ei ole tõendatud erandtingimustega ega ka erandkorraga. 90 isendi tapmine on direktiivi eesmärkide vastane tegevus. Iga isendi kohta peab olema välja toodud, miks just see isend tapetakse ja kas enne on võetud kõik võimalikud muud vahendid kasutusele. Arvukuse vähendamine ei saa olla eesmärk“.
Veel on taotluse põhjendusena välja toodud, et tegevuskava ei sea mingisugust juhendavat raamistikku, kuidas karude küttimine saaks toimuda loodusdirektiivi poolt eeldatavate rangete eritingimuste alusel: nt kuidas tapetavaks valitud isendid tuleb seostada juba tekitatud konkreetsete kahjudega ja kuidas tapmisotsuse tegijad peaks eelnevalt alternatiivseid lahendusi kaaluma letaalsete meetmete vältimiseks – iga erandi juures eraldi.
MTÜ arvates on ka tõendeid, et senised karude küttimiskohad ja kahjustuste kohad ei ühti. Veel on MTÜ arvamusel, et küttimissüsteem on illegaalselt üles ehitatud. Samuti on taotluses kirjas, et karu populatsiooni soodsat seisundit ei ole piisavalt tõendatud ning karude küttimisega ei järgita ettevaatuspõhimõtet.
Veel on MTÜ Eesti Suurkiskjad kindel, et karujahi kui ennetava tegevuse lubamine kahjude ärahoidmiseks on vastuolus loodusdirektiivi art 16 lg-ga 1 ja sama leidis Euroopa Kohus lahendis asjas nr C-342/05. Samuti MTÜ arvates jahindusnõukogud ei tugine mitte milleski loodusdirektiivile ja tegelik jahinduspraktika ei soosi kuidagi nuhtlusisendite küttimist.
