Marika Mägi märkis täpsemalt, et sihtasutus Osiliana saab Saaremaal uurimistöid läbi viia vaid erarahastuse toel, täpselt on oma õla töödele alla pannud ettevõtja Kristjan Rahu.

„Hea näide, mida kõike võib teha ja teada saada, kui raha on. Eesti riik peaaegu et ei rahastagi enam Eesti varasema ajaloo uuringuid, eraraha aga näitab, kui tohutuid võimalusi tänapäeva teadus pakub muistsete jäänuste tõlgendamisel,“ tõdes Mägi.

Forte uuris seepeale muinsuskaitseametist, kas see vastab tõele, et riik enam arheoloogilisi kaevamisi ja nendega seotud uuringuid üldse ei rahasta – on riigiamet selle seisukohaga nõus? Või siiski käivad ka riigi rahastusel näiteks praegugi mõned kaevamised ja nendega seotud uuringud kusagil?

Muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi osakonna juhataja kohusetäitja Helena Kaldre nõustub sellega, et arheoloogia uurimisprojektid võiksid olla riigi poolt paremini rahastatud. Teaduskaevamiste rahastamine ei ole tema sõnul muinsuskaitseameti ülesanne, kuid ameti töö on arheoloogiliste uuringutega tihedalt seotud.

Avaldame tema seisukoha:

„Muinsuskaitseamet määrab arheoloogilisi uuringuid arheoloogiamälestistel, reeglina enne ehitustöödega alustamist. Sellisel juhul on tegemist päästeuuringutega, mille tellib ja rahastab omanik ning riigipoolse toetusena on omanikul võimalik taotleda hüvitist.

Riik toetab võimaluse piires ka ajakriitilisi ja vältimatuid uuringuid, näiteks kui arheoloogiline kultuurkiht on leitud üllatuslikult ehitustööde käigus. Kui leitakse ka inimsäilmeid, tähendab see reeglina, et matused tuleb arheoloogiliselt läbi uurida ning see on kulukas. Selliseid suuri kulutusi on kompenseeritud nii Muinsuskaitseameti eelarvest kui ka valitsuse reservist. Näiteks toetas Vabariigi Valitsus 2020. aastal ligi 74 000 euroga Sillamäe Linnavalitsust Kesk tänava rekonstrueerimisel avastatud varauusaegse kalmistu arheoloogiliste uuringutega seoses. 2018. aastal toetas Muinsuskaitseamet 21 000 euroga Tartust Kalevi tänavalt leitud keskaegse kalmistu arheoloogilisi päästeuuringuid.

Suurem osa arheoloogilistest uuringutest tänapäeval on päästeuuringud. 2022. aastal on praeguse seisuga toimunud või toimumas 120 uuringut, neist probleemuuringuid ehk teaduslikul eesmärgil tehtavaid uuringuid on 15. Sõltumata sellest, kas tegemist on pääste- või probleemuuringutega, on nende käigus saadav arheoloogiline info igal juhul täienduseks meie teadmistele minevikust ning teadusele oluline.

Teaduslikul eesmärgil tehtavate kaevamiste rahastamine käib läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi. Hetkel käimasolevatest arheoloogia teadusprojektidest on 2 Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastusega ja 7 SA Eesti Teadusagentuuri rahastusega. Üksikuid projekte tehakse ka välisrahastuse või teadusasutuse sisese rahastuse abil. Need projektid on aga üldiselt sellised, mis keskenduvad juba välja kaevatud arheoloogilise materjali analüüsimisele või muudele „tubasematele“ teemadele ning ei hõlma arheoloogilisi kaevamisi. Erarahastusega arheoloogia teadusprojekte on kokku kolm - lisaks SA Osiliana projektile on kaks Tartu ülikooli arheoloogi saanud Postimehe fondi Noor-Eesti teadusgrandi.

Erakapitali kaasamine mingite piirkondade või teemade uurimisse on väga tunnustamist väärt. Mujal maailmas, sh Euroopas, on levinud ka kogukonnaarheoloogia projektid, kus kohalikud kogukonnad on võtnud ise initsiatiivi arheoloogiliste uuringute korraldamises. Eestist on kogukonnaarheoloogia heaks näiteks äsja Lääne-Virumaal Inju külas toimunud matmispaiga arheoloogilised kaevamised, mille korraldasid kohalikud ajaloohuvilised. Kohalik kogukond soovis 2016. aastal avastatud matmispaigast rohkem teada saada ja selleks otsiti töö tegijad, lepiti kokku tegevused, leiti rahalised vahendid ning hetkel ongi uuringud teostamisel.“