„Meie jaoks on koroonalaine alguse saanud juba juuli alguses, võib olla isegi juuni lõpus – siis hakkasid suurenema koroonapositiivsete arvud,“ ütles Joller intervjuus Vikerraadiole.

Ta tõdes, et sellist tõusu ei näe riiklikus statistikas, kuna masstestimisi enam ei tehta. Aga massiliselt on neid kõnesid, kus kurdetakse, et „ma olen nüüd haige ja sain positiivse kiirtesti“. Juuli keskpaigast ja sealt edasi on see laine järjest tõusnud.

„Võiks kanda küll rahvarohketes kohtades, jah,“ ütles ta vastuseks küsimusele, kas juba praegu võiks maski kanda. „Minu soovitus on kanda maski. Eriti riskirühma inimestel ja kindlasti ühistranspordis – sellistes kohtades, kus me oleme ninapidi koos pikka aega, rohkem kui 15 minutit. Kui poes on suur avar ruum, siis ei ole see nii oluline, aga kui me seal järjekorras seisame, siis muutub see jälle oluliseks.“

Joller märkis, et koroona haiguspilt on muutunud ühelt poolt kergemaks, teisalt jällegi osaliselt raskemaks – just riskirühma inimestele. Ta viitas just pikale COVIDile, mille sümptomid vältavad vähemalt 12 nädalat ja mis tekib pärast COVIDi põdemist, teinekord ka kerget põdevist. Lisaks seonduvat COVIDi põdemine tihedalt kõrvalhaigustega nagu insult, infarkt, muud trombootilised haigused. Vaktsineeritud inimestel esineb neid tüsistusi märksa vähem.

Mis puutub uutesse võimalikesse riiklikesse piirangutesse, siis leidis Joller, et „kui läheb asi väga hulluks, küll siis tulevad piirangud“.

„Aga ma loodan, et ei lähe nii hulluks – nagu me kõik unistame,“ sõnas ta.