Teadlased: Webbi teleskoop on avanud miljoneid galaktikaid, neid on arvatust kümme korda rohkem
(50)
Astronoomid on saanud kasutada James Webbi teleskoopi, et vaadata kaugesse minevikku, universumi ja galaktikate tekkimise aega.
Universumi tekke alguses oli Linnuteega sarnaseid galaktikaid 10 korda rohkem, kui seni arvati. Sellised järeldused tegi teadlaste rühm, kes uuris James Webbi kosmoseteleskoobi esimest ülesvõtet, edastab BBC.
Üks uurimuse autoreid, professor Christopher Conselis Manchesteri ülikoolist Ühendkuningriigist selgitas, et astronoomid teadsid nende galaktikate olemasolust, kuid neil polnud selget arusaama, kuidas ja millal need tekkisid. „Tänapäeval on kõige levinumad galaktikate tüübid ketasgalaktikad,“ selgitas teadlane. „Meie galaktika on ketas, sellele kõige lähemal asuv Andromeeda galaktika on samuti ketas. Kolmveerand kõigist naabergalaktikatest on kettad,“ selgitas Conselis.
Kuid see oli enne seda, kui astronoomid said kasutada James Webbi teleskoopi, et vaadata kaugesse minevikku, universumi ja galaktikate tekke aega.
See teleskoop on võimeline koguma signaale tähtedelt, mis asuvad 13,5 miljardi valgusaasta kaugusel. See tähendab, et see võib potentsiaalselt näidata universumit sellisena, nagu see nägi välja vaid 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku.
Esimese ülesvõtte esiplaanil on näha massiivne galaktikaparv SMACS 0723 sellisena, nagu see nägi välja umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Umbes nii kaua kulus valgusel sealt edasi liikumiseks sinna, kust James Webbi andurid selle üles korjasid.
Kuid need ei paku teaduslikku huvi, vaid pildi taustal olevad galaktikad. Ilma „James Webbita“ jääksid nad nähtamatuks, kuid see teleskoop suutis jäädvustada, kuidas SMACS 0723 klastri tohutu massi gravitatsioon suurendab tagumiste galaktikate sära.
Mõned neist eksisteerisid alles 600 miljonit aastat pärast Suurt Pauku, see tähendab Universumi tekke algusaastatel.
Nüüd on ainulaadne infrapuna-observatoorium kullatud peegliga, mille läbimõõt on 6,5 meetrit, aidanud teadlastel näha nende galaktikate piirjooni ja neid kokku lugeda. „Me teadsime, et näeme asju, mida Hubble meile näidata ei saanud,“ ütles professor Conselis.
Universum on umbes 13,8 miljardit aastat vana ning James Webbi tehtud fotodel on jäädvustatud pilgud tähtede ja planeetide tekkeprotsessidele ammu enne Maad. „Need protsessid aitavad meil mõista oma juuri. See teleskoop on üldse kõige olulisem leiutis, vähemalt Galileo ajast alates,“ jagas arvamust professor Conselis.
