Antarktika uurijad märgivad, et kontinendil on kahte tüüpi soontaimi – Antarktika kastevars ja ebapärlikarb, samuti umbes 100 liiki samblaid. Just samblad säilitavad oma rohelise värvi aasta läbi, kuid lume tõttu neid tavaliselt näha ei ole. Nende hulgas on suhteliselt suuri, nagu kägulina või eukalüpt, või äärmiselt väikesed, kes elavad suurte sammalde võrsete vahel – maksarohud.

„Suvel võib kõige varjulisemates grottides ja pragudes näha haljendavaid samblaid, mis ilmselt mäletavad kunagist rohelist Antarktikat. Kunagi kuulus see kontinent lõunapoolse supermandri Gondwana koosseisu. Selle kliima oli siis ühtlaselt soe ja niiske, sest pikka aega oli Gondwana kaetud glosopteri seemnesõnajala metsadega. Neis metsades elutsesid peamiselt suured roomajad – lüstrosaurused, keda elas mitmes Antarktika piirkonnas. Nad olid koera-suurused ja elasid tänapäevaste jõehobude sarnast elu, kuid kuulusid sisalike hulka. Nende jäänuseid leidub ka Aafrikas ja Indias, mis kinnitab ühtse suurkontinendi olemasolu. Nüüd, koos liustike sulamisega, on võimalik leida rohkem fossiile ka Antarktikas,“ kirjutatakse postituses.

Ukrainlastel on Antarktikas Vernadski-nimeline uurimisjaam. Selle rajasid britid, kuid kuna venelased keeldusid peale NSV Liidu lagunemist Antarktika jaama Ukrainale üle andmast, siis loovutasid britid oma jaama 1996. aastal ukrainlastele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid