Kreeka ja Itaalia teadlased on jõudnud järeldusele, et COVID-19 pandeemia ajal laialt levinud meditsiinilise maski kandmine tõstab oluliselt väljahingatava süsinikmonooksiidi kontsentratsiooni ja halvendab nii tavasigarettide suitsetajate kui ka kuumutatud tubakatoodete tarbijate veresoonte talitlust. Uurimus avaldati ajakirjas European Journal of Preventive Cardiology.
Suitsetajad puutuvad kokku süsinikmonooksiidi (CO) kõrge kontsentratsiooniga, mis põhjustab vere karboksühemoglobiinisisalduse tõusu ja võib esineda nii ägedate sümptomitega (alates peavalust, iiveldusest, ataksiast ja minestusest kuni raske, potentsiaalselt surmava mürgistuse ja polütsüteemiani) kui ka vähem tajutava krooniline mürgistusena. Hiljutised tähelepanekud on näidanud, et see kehtib ka kuumutatavate tubakatoodete tarbijate kohta.
Teoreetiliselt võib meditsiinilise maski kandmine soodustada CO ehk vingugaasi sissehingamist ja süvendada vingugaasi toksilisust suitsetajate jaoks. Pandeemia ajal, kui maski kandmisest sai universaalne epideemiavastane praktika, kasvas loomulikult huvi selle probleemi vastu.
Sellele vähemalt esialgse vastuse andmiseks viisid Ateena, Thessaloniki ja Rooma teadusülikoolide teadlased Ignatios Ikonomidise juhtimisel läbi väikese monokeskuse kontrollitud kliinilise uuringu.
Sellel osales 120 umbes 45-aastast tervet vabatahtlikku Ateena ülikooli haigla töötajatest, kellest 72 protsenti olid naised. Kolmandik osalejatest suitsetas sigarette (suitsetamisindeks 22,9 ± 12,4 pakiaastat), teine kolmandik suitsetas kuumutatavaid tubakatooteid (suitsetamisindeks 19,8 ± 6,8 pakiaastat), ülejäänud kolmandik olid mittesuitsetajad. Soolises ja vanuselises koosseisus ning üldises füüsilises seisundis rühmade vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud.
Kõigil osalejatel määrati kuu jooksul väljahingatavas õhus süsinikmonooksiidi kontsentratsioon, pulsilaine levimiskiirus (PWV, arterite, eelkõige aordi elastsuse indikaator) ja arvutati augmentatsiooniindeks. Mõõtmised tehti algtasemel pärast magamist, seejärel pärast 8-tunniseid vahetusi pideva maski kandmisega ning pärast 8-tunnist ärkveloleku perioodi väljaspool tööd ja ilma maskita. Suitsetajatel soovitati vastavaid tubakatooteid tarbida tavapärasel viisil (keskmiselt 3,8 suitsupausi 8 tunni kohta mõlemas suitsetajate rühmas).
Selgus, et vingugaasi kontsentratsioon väljahingatavas õhus tõusis algtasemega võrreldes pärast maski kandmist märksa rohkem kui ilma selleta nii sigareti suitsetajatel (9,45 vs. 4,15 promilli, p < 0,001) kui ka veipijatel (1,05 vs. 0,28 ppm, p < 0,001). Mittesuitsetajatel maski kandmine seda näitajat ei mõjutanud (p > 0,05).
„Meie töö viitab sellele, et mis tahes tubakatoote suitsetamine on muutunud COVIDi pandeemia ajal veelgi ohtlikumaks, kuna on vaja pikka aega maski kanda,“ selgitas uuringu juht Ignatios Ikonomidis.
Teostatud uurimistööl on teatud piirangud, mis on eelkõige seotud valimiga. Kõik osalejad olid samast piirkonnast pärit tervishoiutöötajad, lisaks oli enamik neist naised. Üldrahvastikus on aga meessoost suitsetajate osakaal suurem.
