Äsja avaldatud, kuid 2021. aasta juunis läbi viidud uuringus osales üle 23 000 inimese 23 riigist. Rohkem kui kolmveerand (75,2%) vastanutest teatas, et pooldab koroonavaktsiine. Aasta varem, pandeemia alul tehtud uuringuga võrreldes oli inimeste vastuvõtlikkus vaktsiinidele tõusnud 3,7% võrra, 71,5% pealt.

Oluline vahe oli selles, et 2020. aastal veel koroonavaktsiine saadaval polnud, ent 2021. aasta algul jõudsid need turule. Suveks oli üle maailma toimunud arvukaid vaktsiinivastaseid proteste. Teadlaste soov oli saada aru vaktsiinide suhtes kõhklevate inimeste põhjustest ja mittevaktsineeritud inimeste omadustest.

Vaktsiinikõhklusest teatati kõige sagedamini Venemaal (48,4%), Nigeerias (43%) ja Poolas (40,7%), kõige vähem aga Hiinas (2,4%), Ühendkuningriigis (18,8%) ja Kanadas (20,8%). Uuringu autorid leidsid, et vaktsiinikõhklusel ei olnud märkimisväärset seost riigi COVID-19 juhtumite arvu või suremusega.

Mure vaktsiinide ohutuse ja tõhususe pärast ning usaldamatus vaktsiinide väljatöötamise aluseks oleva teaduse vastu olid kõige sagedasemad põhjused, mis inimesi koroonaviiruse vaktsiinidest eemale tõukasid. Muud vaktsiinikõhklusega seotud tegurid olid riigiti erinevad ja hõlmasid isiklikku kogemust COVID-19-ga (nt pereliikme haigus või kaotus) ja demograafilisi tunnuseid (nt sugu, haridus ja sissetulek).

„Tulemused näitasid tugevat toetust rahvusvahelisele reisimisele suunatud nõuetele, samas kui toetus oli kõige nõrgem koolilastele suunatud piirangute osas,“ sõnas uuringut vedanud USA CUNY tervishoiu kõrgkooli vanemteadur Jeffrey Lazarus, vahendab ScienceDaily.

Toetus vaktsineerimisega seotud nõuetele ja piirangutele oli oluliselt madalam nende seas, kes kõhklesid enda vaktsineerimisel.

„Oluline on märkida, et arsti või vähemal määral tööandja soovitused võivad mõnes riigis mõjutada vastaja seisukohti vaktsineerimise kohta,“ ütles CUNY dekaan Ayman El-Mohandes.

Kuigi osad riigid loobuvad praegu tõenditel põhinevatest koroonameetmetest, ei ole haiguse levik ega pandeemia lõppenud. Autorid märgivad, et käimasolevate COVID-19 vaktsineerimiskampaaniate toimimiseks on tarvis ületada mitmeid väljakutseid. Need hõlmavad tõenditel põhinevate teabekampaaniate suunamist neile, kes jätkuvalt kõhklevad vaktsineerimises, ning vaktsiinidele juurdepääsu tagamist madala ja keskmise sissetulekutasemega riikides.

Uuring avaldati esmaspäeval ajakirjas Nature Communications.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid