Deutsche Welle andmetel töötab LHC pea nelja aasta jooksul esmakordselt ööpäevaringselt rekordilise energiaga 13,6 triljonit elektronvolti (TeV), pakkudes suuremat täpsust ja avastamispotentsiaali kui kunagi varem.

CERN teatas, et ennekõike kavatsevad teadlased põrgutit kasutada 2012. aastal avastatud põhiosakese Higgsi bosoni olemuse uurimiseks ning samuti barüoni asümmeetria olemuse uurimisel. Veel on kavas uurida vaakumi stabiilsust universumis. Lisaks on plaanis jätkata Higgsi bosoni lagunemise tumeaine osakesteks otsinguid.

Suur hadronite põrguti ehitati aastatel 1998–2008 100 meetri sügavusele Prantsusmaa ja Šveitsi territooriumi alla ning see on 27 kilomeetri pikkune rõngakujuline tunnel. Selles on laetud elementaarosakeste (prootonite) kiirendi. Valguse kiirusele lähedasel kiirusel kokkupõrkamisel peaksid sündima uued elementaarosakesed.