Avastatud vesiroosiliigi lehed kasvavad enam kui kolme meetri laiuseks, tehes neist maailma suurimad vesiroosid. Taim sai endale nimeks Victoria boliviana, kuna tema kasvuala on Boliivias Amazonase jõesüsteemi ühes vesikonnas, kirjutab BBC.

Tuleb aga välja, et see tohutu taim on juba 19. sajandi keskpaigast olnud nähtaval kohal Suurbritannias Kew kuninglikus botaanikaaias ja on kasvanud veel paljudes veekogudes, kus teda peeti ekslikult teiseks liigiks. Nüüd on põhjalik teadusuuring paljastanud, et tegemist on uue liigiga.

Aiandusteadlane Carlos Magdalena, üks maailma juhtivaid vesiroosieksperte, kahtlustas kaua, et taim erineb kahest teisest teadaolevast hiiglaslikust liigist Victoria amazonicast ja Victoria cruzianast.

Töötades koos teadlastega Boliivia riiklikust herbaariumist, Santa Cruzi botaanikaaiast ja Boliivia botaanikaaiast La Rinconada kogus ta mõned vesiroosiseemned ja tõi need tagasi Kew’sse.

„See tähendas, et saame vesiroosi kasvatada kõrvuti kahe teise liigiga täpselt samadel tingimustel. Kui me seda tegime, nägime väga selgelt, et iga taime osa oli täiesti erinev,“ ütles Magdalena BBC-le antud intervjuus.

Ta kirjeldas leidu kui oma karjääri tipphetke.

Carlosega koos töötav botaaniline illustraator Lucy Smith koostas üksikasjalikud teaduslikud joonised kõigi kolme liigi kohta. Selle tarbeks pidi ta kasvuhoonesse suunduma ka öösiti, sest vesiroosiõied tulevad välja alles pimedas.

„Mul oli juurdepääs lilledele ja ka lehti vaadates sain illustraatorina esile tuua need erinevused, mida nägin. Illustreerimise vältel muutusid erinevused tegelikult veelgi tugevamaks ja leidsin uusi viise [taimede] eristamiseks,“ ütles Smith.

„Võib-olla olen ma erapoolik, kuid kolmest liigist on [uuel liigil] minu avates üks ilusamaid lilli,“ ütles ta

Vesirooside maja ehitati Kew botaanikaajaile juba 1852. aastal. 1800. aastatel avastatud hiiglaslikud vesiroosid olid oma ajastu loodusime ja perekond sai oma nime kuninganna Victoria järgi.

Kuid uus avastus näitab, et vesiroosid suudavad üllatada ja teadlaste sõnul on nende kohta veel palju õppida.

„Ükski neist kolmest liigist pole väga hästi uuritud,“ selgitas Kew botaanikaaias töötav doktor Alex Monro.

„Me ei tea endiselt, kui palju populatsioone on olemas ja kui palju nende suurused erinevad. Me ei saa tolmeldamise bioloogiast väga hästi aru. Liigi levikust – kuidas ta ühest kohast teise edasi kandub, ei tea me palju. Seega on veel palju tundmatut. Ja ma arvan, et kuna need [hiidvesiroosid] on nii suured – nii ilmsed –, ei ole inimestel tulnud pähe neid üksikasjalikult uurida.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid