Maale läheneb hiigelkomeet, mille vaatlemiseks saabub parim aeg uuel nädalal

Päikesesüsteemi on sisenenud üks suurimaid komeete, mida inimestel kunagi vaadelda õnnestunud. Sabatäht jõuab Maale kõige lähemale eeldatavasti juba järgmisel nädalal.

Maast 276 miljoni kilomeetri kaugusel asuv komeet C/2017 K2 läheneb kiirelt läbi täheruumi ning on juba nähtav läbi väikeste teleskoopide. Maale kõige lähemale jõuab K2 eeldatavasti juba 14. juulil.

Parimad vaated peaksid tulema juuli keskpaiku, kui komeet jõuab Maale lähima punktini, kuid vaadelda peaks teda siiski võimalik olema veel ka septembris. Kuni detsembrini liigub ta päikese suunal , ent pöördub seejärel Maast miljoniteks aastateks taaskord eemale.

Esmakordselt täheldati komeeti 2017. aastal Hawaiil asuva Pan-STARRS-i uuringuseadmega. Avastuse hetkel oli ta kõige kaugem Päikesesüsteemi sisenev komeet, mida kunagi nähtud. Päikesest asus K2 avastamise hetkel 2,4 miljardi kilomeetri kaugusel, mis on 16 korda kaugemal kui Maa Päikesest.

Komeedi K2 suurus ja käitumine pole täielikult teada. Mõned astronoomid usuvad, et selle diameeter on ligi 18 kilomeetrit, kuid teised arvavad, et komeedi läbimõõt võib ulatuda 29–161 kilomeetrini. Isegi tagasihoidlikute hinnangute järgi on see üks suuremaid komeete, mida oleme näinud. 2017. aastal näitasid Hubble'i kosmoseteleskoobi kujutised siis veel häguse komeedi tunnuseid.

Komeet K2 on väga aktiivne, tekitades enda järele vähemalt 130 000 kilomeetrise pikkusega tolmust ja gaasist saba. Tõenäoliselt koosneb see lämmastiku, süsinikdioksiidi, süsinikmonooksiidi ja molekulaarse hapniku segust. Saba võib aga lõpuks venida kordades suuremaks, kuni 800 000 kilomeetrini.

Peamiselt kivist ja jääst koosnevad komeedid aktiveeruvad tavaliselt siis, kui nad on päikese lähedal ja jää kuumeneb. K2 sama loogigat ei paista järgivat.

„K2 on päikesest nii kaugel ja nii külm, et me teame kindlalt, et see tegevus – kõik udused asjad, mis muudavad selle komeediks – ei teki vee ja jää aurustumise tulemusel, nagu teistes komeetides,“ ütles Los Angelese California ülikooli juhtivteadur David Jewitt 2017. aastal pärast Hubble'i kosmoseteleskoobi fotode avaldamist.

„Arvame hoopis, et aktiivsus on tingitud ülilenduvate ainete sublimatsioonist, kuna K2 siseneb esmakordselt Päikesesüsteemi planeetide tsooni. Sellepärast on [komeet] eriline. See komeet on nii kaugel ja nii uskumatult külm, et vesi [ja] jää on seal külmunud kiviks.“

Senised teadmised K2 kohta võivad aga paljuski veel muutuda. Mõnikord muudab päike komeedid heledamaks ja aktiivsemaks, teinekord purustab need üldse laiali. Kuna komeet K2 aktiivsus on suur ka ilma päikese abita, jälgivad astronoomid, mis juhtub sellega aastal 2022, mil päike sabatähele mõju avaldab, ja pärast seda, vahendab Popular Mechanics.

K2 võib olla üks suurimaid komeete, mida päikesesüsteemis nähtud, ent kõigi aegade suurima komeedi au kuulub komeedile sümboliga C/2014 UN271, mille läbimõõt on ligi 150 kilomeetrit - pool Eestit.