Umbes täpselt samal ajal, kui Bentley Flyng Spur W12 Põhja-Eestis tiirutas, otsustasid europarlamentäärid, et aastast 2035 on sisepõlemismootoritega käitatavate autodega kõik. Pärast seda neid enam juurde ei tohi teha. 2035 võib tunduda väga kauge aeg, aga autotööstuse tohutut inertsi arvestades on see sisuliselt kohe nüüd ja praegu. Mis tähendab, et autofirmad lõpetavad igasuguse sisepõlemismootorite arendustöö ja kogu aur läheb elektri peale.

Selles kontekstis oli seesinane Flying Spur veel eriti räige. Kuueliitrine W12-mootor (jah, 12 märgib silindrite arvu) võimsusega 635 hobujõudu (467 kilovatti) neelab 100 kilomeetri peale keskmiselt 14 liitrit bensiini (proovisõidu keskmiseks kujunes 14,2). Ent see pole veel kõik, nagu teleturus öeldakse. Viimasel aastakümnel autode vaat et tähtsaimaks näitajaks muutunud CO2 heitmete hulk ulatub 320 grammini kilomeetri kohta. Just seepärast ongi iga tõeline roheaktivist valmis Flying Spur W12 kohta kasutama pealkirjas toodud määratlust.

Aga bensiini hind? Pole põhjust siinses kontekstis käsitleda, sest ühtegi Bentley argikasutajat see ei huvita. Mitte ülbuse ega eluvõõruse tõttu, vaid lihtsast aritmeetikast tulenevalt. Bensiin on Flying Spur W12 omanikule täpselt sama kallis kui meile, lihtsurelikele, ehkki tema Bentley eest võiks saada kümmekond meie keskmise autoostja keskmist Toyota Corollat või Škoda Octaviat.

Konkreetne Flying Spur W12 maksab põhivarustuses 190 200 eurot ning autole on paigaldatud lisavarustust 58 455 euro eest, mis teeb kokku 248 655 eurot. Ostes lisandub veel käibemaks, mis Eestis on teatavasti 20 protsenti ning lõppsummaks kujuneb 298 386 eurot. Sisuliselt kolmsada tuhat. Kolmsada tuhat. Eurot. Enamik meist elab majas või korteris, mille hind pole kolmandikkugi sellest. Miks me siis püüame Flying Spur W12 kasutada samu arusaamu nagu tavasõidukite juures?

Auto hind on küll kõigest üks numbriline suurus, aga teisest küljest on siin kvantiteet läinud üle kvaliteediks. 300 000 ei ole lihtsalt kümme korda 30 000, vaid täiesti teine universum. Kui meie soetame Corollasid-Octaviaid liisinguga ja kalkuleerime panga sunnil täpselt, kui suure osa sissetulekust kuumakse moodustab, võib olla kindel, et enamik Flying Spuri ostjatest ei tunne huvi auto täpse hinna vastu. Samamoodi nagu ülieksklusiivsetesse klubidesse liikmeks astudes ei küsita, kui suur on aastamaks. Inimene teab, et sinna astudes ta suudab seda maksta ja see ei mõjuta kuidagi tema elustandardit.

Bentley Flying Spur

Niisugune suhtumise vahe teebki Flying Spuri arvustamise raskeks. On ju lihtsurelikul sisuliselt võimatu panna end selle inimese rolli, kel pole reaalselt põhjust argielus rahatähtede pealt numbreid lugeda. Aga kui Flying Spur W12 ostmiseks läheb, võib seesama „numbreid mitte tundev“ inimene nädalaid arutleda-kaubelda, kas kahevärvilise nahkpolstri täiendav toon peab olema grammivõrra heledam või tumedam. Meil pole vähimatki alust talle seda ette heita, sest meil pole õrna aimugi, mida ta tunneb.

Loogika võiks olla umbes selline, et kui ma juba oma raha – ja mitte vähe – siia panen, pean ma saama täpselt selle, mida tahan. Flying Spur pole ju pelgalt transpordivahend, vaid ka teatud mõttes eneseväljendus. Seejuures võib ostja juuksekarva kasvõi kolmeks ajada ning tellimuse vastuvõtja ei kergita kulmugi. Hea maitse (puudumise) kohta küsimusi ei esitata. Vastupidi, Bentley on nõus soovijale kokku panema kasvõi lillatriibulise ja kollasemummulise auto, kui see on a) tehniliselt teostatav ja b) seadustega kooskõlas. Kasseerides erisoovide eest ka rasvast lisatasu, mida ultraeksklusiivsuse taotlejad meelsasti maksavad.

Sel taustal oli proovisõiduks Maarjamaale toodud Flying Spur W12 lausa konservatiivsuse etalon. Välimus põhiliselt hallides toonides (kerevärv Magnetic), seespool sekka õrnalt pastelseid, ent põhimõtteliselt ikkagi tagasihoidlikke varjundeid.

Kes aga tähele panna oskab, sellele paistab erilisus kaugelt kätte, näiteks velgede pealt. Juba nende 22-tolline läbimõõt on muljetavaldav ning läikivmusta ja lihvitud heleda alumiiniumpinna kontrast silmatorkav. Ent kõige eksklusiivsem nende velgede juures on hind – 11 580 eurot. Pluss käibemaks.

Bentley Flying Spur

Sellises laadis võikski arutlema jääda, aga veel kord – Flying Spuri ei maksa käsitleda tavakodaniku tasandilt. Tegu on ju ikkagi ühega vähestest, mille puhul võib tõsiselt arutleda, et ega pole tegu maailma parima autoga. Prooviks pigem defineerida, mida tähendab parim.

Lepime kohe kokku, et maksumus jääb sellest valemist välja. Võime ahhetada ja ohhetada, et Bentley veljejooksu eest saaks poole Corollat või Octaviat, aga samas oleme ju kõik nõus, et maailma parim asi ei saa (ega tohigi!) olla odav. Mida veel?

Maailma parim auto peab kasutama parimat tehnikat? Kindlasti. Parim ei võrdu seejuures uusimaga. Kaugeltki mitte. Bentley puhul on see seisukoht materialiseeritud efektsel ja dramaatilisel moel otse armatuurlaual ning juht võib seda sobival hetkel alati meelde tuletada.

Loe tasuta täispikka arvustust ning vaata rohkem pilte nendel sõnadel klikkides.