KUULA SAADET | Innovaatika #39: kas biorafineerimine võib päästa maailma?

Palju on räägitud sellest, et looduses kasvava biomassiga tuleks käia ringi palju heaperemehelikumalt, kui me seda siiani teeme. Et ei ole mõistlik ajada puiduhaket ahju või lasta niidetud heinal lihtsalt ära kuivada või biojäätmetel lihtsalt roiskuda. Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas pakubki lahendusena välja biorafineerimise.

„Üldisemas mõttes tähendab biorafineerimine biomassi jätkusuutlikku töötlemist reaks turustatavateks produktideks ja energiaks. Biomass on kõik see, mida loodus meile kasvatab – alustades puidust ja igasugusest „rohelisest“, lõpetades toidujäätmete ja vetikatega. Miks just selline lähenemine ehk biorafineerimine on minu meelest tulevikusuund, tuleneb sellest, et tavapärased lineaarsed tootmisahelad ei ole tegelikult ükski jätkusuutlik. Biomassi hind seda ostes ja selle väärtus toorainena ei ole omavahel üksüheses sõltuvuses. Ka sellisel toormel, mida täna vaadeldakse jäätmena, on tegelikult väärtus olemas. Meie eesmärk ongi näidata, kuidas keskendudes just kõrgväärtuslike produktide tootmisele on võimalik biomassi väärtust märkimisväärselt tõsta,“ selgitab professor.

Kikas lisab, et energia, milleks biomassi paljuski konverteeritakse, on tegelikult kõige madalama väärtusega toode, mida biomassist võib toota. „Biokütused on vaid veidi kõrgemal pulgal. Keemiatööstuse toore aga veel kõrgemal. Sealt edasi materjalid, toit ja sööt, ja kõige lõpus kosmeetika ja farmaatsiatööstuses kasutatavad ühendid. Mõistlik lähenemine eeldaks, et esimeses järjekorras võetaks toormest välja maksimaalselt kõrge väärtusega ained ja seejärel kaskaadselt järjest madalama väärtusega ühendid-materjalid. Seda biorafineerimine püüabki saavutada,“ lisab Kikas.

Professori rühmas Eesti Maaülikoolis on uurimise all mitu erinevat lähenemist: üks on termokeemiline lagundamine, millele järgnevad erinevad biotehnoloogilised protsessid kõrgväärtuslike kemikaalide tootmiseks termokeemilisel töötlemisel tekkivatest vaheühenditest. „Teine on ioonsete vedelike kasutamine ligniini eraldamiseks ning selle edasine elektrokeemiline väärindamine kõrgväärtuslikeks kemikaalideks,“ selgitab Kikas. Pikemalt kuula biorafineerimisesest aga juba saates.

Stuudios arutasid biorafineerimise kui sellise üle Eesti Maaülikool biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas ja saatejuht, ajakirjanik Martin Hanson.

Kuula viimast teadussaate „Innovaatika“ salvestust siit: