Pilk peale, käsi külge: Porsche Taycan Sport Turismodega Sardiinias

Porsche Taycan on üks esimesi tõelisi elektrilisi sportautosid, mille täita on oluline roll: anda sellele uuevõitu segmendile oma iseloom ja nägu. Praeguseks on Taycanil kolm keretüüpi – sedaan, krossoveri elementidest mõjutatud kõrgem „jäägrivanker“ Cross Turismo ning universaalkerega, ent mitte krossoverlik Sport Turismo. Viimase eri versioonidega õnnestus mul eelmisel nädalal Sardiinias tutvust teha, kirjutab Accelerista.com.

Sport Turismo peaks kombineerima kõik sedaani ja Cross Turismo parimad featuurid – sedaani sportlikud sõiduomadused ning CT praktilisuse. Sport Turismo esimene pereliige, GTS avalikustati käesoleva aasta veebruaris, riburadapidi on järgnenud ka ülejäänud ning variatsioone on kokku viis.

Sardiinia oli nendega tutvumiseks ideaalne paik: suurepärased vähese liiklusega kurvilised-käänulised mägiteed olid pikitud ilusate fotovõimalustega ning võimaldasid samas ka auto tavapärasest paremini proovile panna.

Uuendusi on mitmeid

Mul õnnestus kahe päeva jooksul sõita nii GTS-i, Turbo kui Turbo S-iga, mis selles järjestuses on ka viiemaitselise valiku tipp. Proovimata jäid tagaveoline ja seetõttu veidi kergem ning vilkam „vaniljemaitse“ ehk ilma ühegi tähe- ja numbritäienduseta Taycan Sport Turismo ning leebeim nelikveoline 4S, mis on ka valiku pikima WLTP sõiduulatusega – 498 km.

Vast ägedaim uus lisavarustus on üheksa kohandatava läbipaistvusega sektsiooniga panoraamkatus, mis automaailmas unikaalne. Õhukese kihina on polümeermaatriksisse hajutatud vedelkristallitilgad, mis elektrivooluga mõjutades end eri viisidel „sätivad“ – kui vool segmenti läbib, muutub see läbipaistvaks, kui vool aga tagant võtta, siis läbipaistmatuks.

Allpool toodud postitusest leiab ka video sellest, kuidas lahendus toimib:

Panoraamkatuse läbipaistvust saab sättida tervikuna, järjestikuliselt elementhaaval või ka vaheldumisi, muutes igas seades valgushulka, mis sõitjateruumi pääseb. Tänu Porsche arenduskeskuses paiknevale päiksesimulatsioonikambrile on tuvastatud, et see katus on ka kuumuse vähendamise osas efektiivne – lausa kaks korda parem kui tavapärane katus.

Akupakki pakutakse kahesugust, mis nii eri suuruse kui laadimiskiirusega. Mõlemad saab 5-80% täituvuseni laetud 22 ja poole minutiga, viie minutiga saab maksimumvõimsusel laadides kätte 100 km sõiduulatust.

Tänu Sport Turismo kerekujule on lisandunud ka ruumikust – sedaaniga võrreldes on tagaistujail 45 mm rohkem pearuumi, juhil 9 mm. Laadimisava on pikem ja kõrgem, mahutavus sõltub varustusest ning jääb 405-446 liitri vahele, istmeid alla klappides 1171-1212 liitri vahele. Lisaks on olemas ka 84-liitrine hoiupaik ninas.

Mainitud viis mudelit on loomulikult ka eri võimsustega – „vanilje“ algab 408 hj ehk 300 kW juurest, võimsaim Turbo S pakub aga 760 hj ehk 560 kW. Hindade ja spetsiifikaga saab täpsemalt tutvuda siin, kuid nüüd põhilise juurde – kuidas Taycani perekonna uusim liige sõidab?

Sõiduelamusest

Minu arvustusi ja hobiautolugusid lugenud teavad, et ma olen igakülgselt massipurist – ma usun, et puhta sportauto sõiduelamuse olulisimaks komponendiks on kerge mass, mitte suur võimsus… Ja jällekord pean ma tõdema, et Porschet ei paista füüsika häirivat.

Veelgi enam – ma pean vist Porsche võtma põhiliseks näiteks selle kohta, kuidas on praegustest nõuetest, klientide soovidest ning elektriautode tehnoloogiast tulenevatest massiprobleemidest hoolimata võimalik teha väga hea juhitavusega raske sportauto.

Jah, juba Cayenne Turbo GT loos kirjeldatud insenertehnilist võlukunsti võib kirjeldada kui lehmale rakettseljakoti paigaldamist, kuid see oleks imelik vaid siis, kui kõik teised kappaksid traavlitel. Ei saa aga unustada väikest asja nimega reaalsus – praegusel ajal pistavad pea kõik tootjad rinda lehmade propulsiooniprobleemidega ning Porschel tuleb lahendamine maru hästi välja. Hüppa luksuslikku sadulasse ja hoia vaid kinni!

Loe tasuta täispikka arvustust ja vaata rohkem pilte nendel sõnadel klikkides.