Liigelda saab väga erineval moel ja erinevate vahenditega, aga kui paljud meist mõtlevad igapäevaselt sellele, kas osaleme liikluses pigem kui autojuht või kui jalakäija? Kuidas me ennast (pigem) määratleksime?

Liikleja rolle saab vahetada vastavalt olukorrale, ent äsjane uuring kinnitab, et meie tavapärane arhetüüp – on see siis jalakäija või traktorijuht või midagi muud – kinnistub, ja näiteks autojuht ratta seljas istudes teeb oma otsuseid (pigem) autojuhi seisukohast lähtuvalt. Harjumuse jõud on suur!

… vastupidine variant – enamasti sadulas ja hädavajadusel autoroolis oleks parem, sest ohuolukordi ei tekiks nii palju – sa oskad autojuhina seada end ratturi rolli, sest sinu peamine identiteet on jalgrattur.

Kui aga istud autoroolist sadulasse, võid üllatuda, et kõik ei rõõmustagi su „suunatuli ununes, no sorri, väike asi“– manöövri üle või juhtubki raske avarii.

Valdav osa tunneb end autojuhina

Liikluse identiteetide uurimus avaldati Soome Liiklusturvalisuse keskuse liikluskäitumist selgitavate uuringute sarjas.

Sotsiaalsete minapiltide mõju käitumisele on palju uuritud, liikluses on see valdkond vähe tähelepanu saanud ning liikluspsühholoogia dotsendi Igor Raduni ja keskkonnaökoloogi Jenni Raduni töö on tervitatav.

Uuring viidi läbi 2021. aastal koos LähiTapiola kindlustusseltsiga. Küsitleti üle tuhande 15+ vanuses soomlase ning teadlaste huviks oli selgitada välja, millal kujuneb liikleja identiteet ning kuidas see käitumist mõjutab. Igor ja Jenni Radun analüüsisid liiklejagruppe ka eraldi.

Selgub, et küsitletutest suurim grupp ehk 60,7% tunnistab end autojuhiks, jalakäija identiteet on 55,8%-l ja ratturi minapilt 30,6%-l. Isikliku auto juhiks nimetab ennast 31,3% ning 24,1% tunneb end lihtsalt avaliku taristu kasutajatena.

Autojuhid ja ratturid: kaks eri planeeti

Uuringu keskmes olid jalgratturid ja mootorsõidukite juhid. Vastajad klassifitseeriti peamiselt mootorsõiduki juhiks (45,3%) ja ratturiteks (11.4%). Mõlemal viisil liikleb 19,2% ja ei kummagagi 24% vastanutest.

Loe tasuta täispikka uurimuse kokkuvõtet nendel sõnadel klikkides.