2019. aastal liinilt maha veerenud uus „foreka“ põlvkond oli järjekorras juba viies. Koroona-aeg on ühismälust aastate veeremise justkui kustutanud, sestap tuli minu jaoks üllatusena, et juba on aeg värskenduskuuriks – ma pole veel jõudnud otsustada, kas mu järgmine sõiduvahend on uus Forester või Outback!

...sest emb-kumb Subaru see on, vana subaristi enam tantsima ei õpeta, palun andeks Toyota ja Volvo, kes te ju ka mu suured lemmikud olete. Võibolla ülejärgmise ringiga jõuan mõne sportliku iluduseni, Suprani või Volvo sõsarmargi Polestari elektrilise rõõmurullini, aga arvata, et sel päeval kui viimane alaneja sugulane oma pikad koivad mu söögilaua alt ära tõmbab, on Taevasõel saanud käima e-WRX-i liini ja... jälle tuleb teiste lemmikute ees andeks paluda.

Subarul on midagi, mida pole ühelgi teisel – ja ma ei räägi siinkohal boksermootorist, mille rahuliku hääle une pealt ära tunnen isegi siis, kui bokserile on e-võru ümber jala pandud. Ma ei räägi ka kvintessentsist, WRX STI-st, mille uuest põlvkonnast võime siinmail vaid unistada. Räägin hoopis ehedusest ja kohanemisvõimest, mis on olemas kõigil kolmel mudelil, mida Eestis praegu müüakse. Subaru on päris asi.

Kuigi ma ei ütle ära viietärnihotellide üüratuist sängidest ja pidulikest õhtusöökidest, ununeb luksus niipea kui tähistaevas pähe kukub või on kuskil mõni lumehang, kuhu varbad mõnulema pista. Subaru kõlab minu ja mu meelsusega hästi kokku. See tunne, kui istun rooli, on kodutunne, kõlagu see kuitahes veidralt.

Paaripäevane proovisõit värskendatud Foresteriga kinnitas mu veidrana mõjuvat Äratundmist: uuendused on viienda gene nelikveolisele kodutundele vaid kasuks tulnud, pehmem vedrustus ja nutikad pakiruumilahendid ahvatlevad ette võtma pikemat (loodus)reisi ning telki pole vaja kaasa vedada kui näiteks kolmekesi minna – aga nüüd kõigest järjekorras!

Värske Foresteri tunned ära tuledest

Subaru Foresteri esituled

Base-varustustasemest kuni Summitini on Foresteril ees uue kujuga kaksik-LED-id koos automaatse kõrgusekohandajaga ning taga samuti LED-tuled. Kaugtulede automaatika on tänapäeval juba pigem normaalsus, sellel eraldi ei peatu.

Ühtegi mokakobinat tulede aadressil ei ole, pimedas näeb kaugele ja kõrvale ja kurvi taha, automaatika toimib sujuvalt ja vastutulijad vilgutama ei kipu. Veidi timmiti ka iluvõre ja põrkeraudade välimust.

Valikusse lisandus kaks uut värvitooni, Brilliant Bronze Metallic ja Autumn Green Metallic. Proovisõiduauto metsaroheline metallik on pigem retrolaks, sest meenutab esimese ja teise generatsiooni signatuurvärvi.

Sõitjateruumi materjalide kvaliteeti on tootja sõnul parandatud ja valikus on ka tumehall nahksisu – ei oska sellest pikalt rääkidagi, sest olles sõitnud erinevate generatsioonidega, on istmekatte värv vähemtähtsaim asi mida hinnata, olulisem on koostekvaliteet ja sõitjateruumi kostvad helid.

Sellega on Forekal jätkuvalt hästi. Kabiinis on vaikne, rehvi- ja maantemüra sõitmist ei eksita ja boksermootori rahulik tiks loob mõnusa atmosfääri.

Valides Foresteri teekaaslaseks pikemale reisile, võiks arvestada kahe-kolme sõitjaga. Siis mahuvad asjad ära ja autos on võimalik ka magada.

Esiistmeid saab mugavalt alla lasta ning tagaistmete istumisnurka sättida. Juhul kui sõidukil tuleb kehastuda liikuvaks hotellitoaks, on tagumisi istmeid kokku lappides võimalik tekitada magamisase kahe keskmist kasvu täiskasvanu ja ühele alaneja sugulase jaoks või kuni neljale kaalulnälgijale.

Vaata rohkem pilte ja loe tasuta täispikk arvustus lõpuni nendel sõnadel klikkides.