Video on tehtud juba pärast kohtumist Rootsi granaadiheitjaga ja selles on näha kuidas BMP-3 on muudetud sõna otseses mõttes väikesteks tükkideks. Juhtum leidis aset Zaporižžjas, kus 98. territoriaalkaitse pataljoni sõdurid hävitasid venelaste jalaväe lahingumasina ja tapsid selles viibinud meeskonnaliikmed ja dessandi. Ilmselt läks lask granaadiheitjast läbi soomuki külje ja tabas tornis olevate komandöri ja sihturi all asunud 100-mm kahuri automaatlaadijat, mis viis laskemoonakomplekti ning BMP-3 enda hävimiseni.

BMP-3 on näidanud ennast Ukraina sõjas väga õnnetust küljest. Vene ja Ukraina poolte kaotuste kohta dokumenteeritud tõendeid koguva Oryxi blogi järgi on tänaseks Ukrainas juba hävitatud või ukrainlaste trofeeks sattunud 105 sellist masinat. Enne Vene agressiooni algust oli Vene armeel rivis veidi üle 600 sellise masina, s.t. et Ukrainas on kaotatud juba iga kuues BMP-3 tüüpi jalaväe lahingumasin.

BMP-3e hakati välja töötama juba 1978. aastal, kuid selle esimesed näidised anti Nõukogude armeele prooviks alles 1980ndate lõpus. BMP-3 näidati esimest korda laiemale avalikkusele Moskva 1990. aasta 9. mai paraadil. Seda kasutavad Venemaal ainult valitud eliitväeosad, näiteks 19., 20., 27. ja 136. motolaskurbrigaad, 2. motolaskurdiviis ning väiksemad üksused ja õppekeskused.

Venelaste enda väitel on BMP-3 esisoomus võimeline vastu pidama 30 mm relvade tabamustele, mis on tulnud 200 meetri kauguselt. Katus ja küljed taluvad raske 12,7 mm kuulipilduja tuld samalt kauguselt. Masinat saab varustada lisatavate soomusmoodulite, aktiivse ja dünaamilise kaitsega. Sellega kasvab BMP-3 mass 18,7 tonnilt 22,7 tonnini. Kütusepaagid ja mootor asetsevad lahingumasinal ees, et pakkuda dessandile paremat kaitset.

BMP-3 põhirelv on 100 mm 2A70 kahur, mis suudab tulistada kuni kümme lasku minutis. Nõukogude konstruktorite mõte oli anda sellele sama tulejõud kui T-55 tankile, samal ajal kui venelased üritasid seda kasutada esimeses Tšetšeenia sõjas tuletoetusmasina ja ersatstankina, tabasid neid tohutud kaotused. Pearelva komplekt koosneb 40 lasust, millest 22 on automaatlaadijas. 2A70 on tornis ühendatud 30 mm 2A72 kahuriga, mille laskekiirus on 330 lasku minutis, ning sellega saab hävitada isegi madalal lendavaid õhusihtmärke, näiteks helikoptereid.

Ehkki Venemaa on BMP-3e eksporditurul reklaaminud kui „maailma parimat“ ja „analooge mitte omavat“ masinat, näitas juba Jeemeni kodusõja kogemus, et kui pihta saab selle masina esiotsas asuv tohutu bensiinipaak või 100 mm laskemoon, siis jäävad masinast endast ja selles viibijatest alles ainult tükid. See on ka põhjus, miks eksporditurul on huvi selle vastu kadunud.

Kui venelased tahavad eksportturul oma BMP-3 eest üle 750 000 euro, siis selle hävitanud AT4 maksab umbes 700 korda vähem. AT4 on ühekordne granaadiheitja, mis sobib nii soomukite kui ka kindlustuste vastu kasutamiseks. Tänapäevaste tankide vastu loetakse neid ebaefektiivseteks, eriti nende vastu, millel on reaktiivsoomus. Selle töötas välja Rootsi Saab Bofors 1960ndatel granaadiheitja Carl Gustafi odava ja lihtsa alternatiivina. Neid on tänaseks toodetud üle 600 000. Rootslased on alates märtsist saatnud ukrainlastele üle 10 000 sellise granaadiheitja ja ameeriklased veel 6000.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid