Käivitus suurejooneline projekt: Vääna jõgi muudetakse 40 kilomeetri pikkuses kanuutatavaks

Harjumaal asuv Saue vald käivitas suuremahulise projekti, et muuda Vääna jõgi 40 kilomeetri pikkuselt kuni mereni kanuude, paatide ja SUP-laudadega läbitavaks.

Valla arendusjuht Kati Oolo ütles Fortele, et projekti kogumaksumus on ligi 240 000 eurot, millest riikliku toetuse osa moodustab 140 000. Tänaseks on projektile antud taotlemisõigus ehk tehtud eelotsus, põhitaotluse esitab vald kuue kuu jooksul koos valminud projektlahendusega.

Vääna jõgi kulgeb risti Saue valla põhja pool, voolab edasi Harku vallas ja suubub seal otsapidi merre. Valla arendusjuhi sõnul ongi mõte puhastada jõgi kahe omavalitsuse piires, luua jõe äärde puhkekohti, rajada kaks 10-kilomeetrist matkarada, paigutada neile mõned pingid, prügikastid, panna viidad.

Tema sõnul on algusest peale projekti kaasatud kanuu- ja matkaradade entusiastid, kellel jõgede seisukorrast hea ülevaade – nende teadmised ja sisend on projekti õnnestumisele oluliselt kaasa aidanud.

„Projekteerimine on algusfaasis, mistõttu suuremad väljakutsed ootavad alles ees. Suurt rolli mängib keskkonnaamet, kes siis vastava sisendi lubatud tegevuste osas annab – on selleks kopratammide või vette kukkunud puude eemaldamine,“ märkis Oolo.

Tulevikus kindlaid kanuuteenuse pakkujaid vald ei eelistata. „Jõgi on avalik veekogu ja projektiga muudame selle sõidetavaks igale huvilisele, on see siis mõni ettevõtja või supilauaga üksiküritaja,“ kinnitas Oolo.

Valla arendusinimesed koos kohalike ettevõtjate ja entusiastidega julgevad lubada, et 2023. aasta kevadeks on Vääna jõgi puhastatud ja igasugused veesõidud võimalikud.

Vähemalt viimase kümne aasta jooksul ei ole Oolo sõnul Vääna jõge Saue valla eestvõttel puhastatud.

„Jõgi on täna tõesti raskesti läbitav, aga looduskaunite kallastega. Ma ei osanud varem arvatagi, kui ilusad vaated seal on,“ nentis arendusjuht ja märkis, et Vääna jõel on väga erineva iseloomuga lõike – on rahulikke, kus saab ka madalama veega läbi, mõnes kohas on ka kärestikulist voolu, kallastel on näha liivakivi paljandeid ja metsikut loodust.

Kui paljude rahastusprojektide puhul on algus Oolo jaoks suuresti ainult paberil, siis seekord mindi päriselt maastikule. Projekteerija, matkakorraldajad ja vallamaja ametnikud võtsid ühel õhtul kanuud ja suundusid jõele.

Oolo kirjeldas Saue valla lehele Valdur antud usutluses, et vähemalt pool aega tuli veeta vee sees, sest kanuu takerdus langenud puude ja igasugu prahi taha, kanuud tuli vedada küll kalda peal, küll üle takistuste. Aga meeled olla olnud seltskonnal siiski elevil, niisamuti autodega möödasõitjatel ja kergliiklejatel. Videos nägi see sõit välja selline:

„Peatuti ja kommenteeriti, et nii äge, et selle projekti oleme ette võtnud,“ nentis ta.

Plaanitavad matkarajad ei tule omavahel ühenduvad, pigem jääb üks Saue valda, teine Saue-Harku piirile. Projektis planeeritava Saue-Harku lõiguga ühtib ka Harku vallavalitsuse plaan luua olemasolevatest metsaradadest, sihtidest ja teedest üksteisega ühenduv matkaradade võrgustik. Nii on võimalik looduses, vältides suuri maanteid, liikuda eri külade vahel mööda jõe ja mere äärt.

Oolo sõnul tuleb muidugi tegeleda ka maaküsimustega, sest alale jääb nii era- kui vallamaid. Ta loodab, et maaomanikud tulevad arendusplaanidega kaasa. „Matkaradasid on Eestis palju, kuid jõeäärseid peaaegu üldse mitte,“ toob Oolo välja.

Jõgede puhastamine ja matkaradade planeerimine turismi eesmärgil on aastaid olnud Saue valla arengukava teema. Turismiobjektina sai see eelmisel aastal esitatud ka Harjumaa Arengustrateegia tegevuskavasse, mis omakorda avas võimaluse taotleda toetust riigi tugiteenuste keskuse arengustrateegia toetusmeetmest MATA.