Koroonaviiruse ägedas faasis kaebab umbes 50–60% patsientidest maitsmis- ja haistmismeele kaotuse üle ning umbes 10% patsientidest areneb välja parosmia – tuttavate lõhnade ja maitsete moonutatud tajumine, mis hakkab tunduma vastikuna.
Readingi ülikooli teadlased, kelle artikkel avaldati Nature'i ajakirjas Communications Medicine, kirjutavad, et lisaks kohvile tekitavad kõige sagedamini parosmiat sibula, küüslaugu, kana, paprika, muna ja piparmündi hambapasta lõhnad.
Lõhna moonutuste keemiliste põhjuste mõistmiseks viisid teadlased läbi eksperimendi, milles osales 29 post-COVID parosmiaga vabatahtlikku ja 15 normaalse lõhnatajuga vabatahtlikku.
Kõige levinum kaebus parosmiaga uuringus osalejate seas oli see, et värskelt jahvatatud kohv lõhnas põlenud kummi järele. Kromatograafilise gaasianalüsaatori abil mõõtsid teadlased osalejate haistmistundlikkust, lastes neil järjestikku nuusutada erinevaid kohviaroomi komponente. Osalejatel paluti kirjeldada oma muljeid.
Selle tulemusena tuvastati 15 erinevat molekuli, mis vastutavad kohvi aroomi eest ja on seotud parosmiaga. Eelkõige tekitas kõige vastuolulisemaid tundeid ühend 2-furaanmetaantiool. Parosmiata katses osalejad kirjeldasid selle lõhna kui väga meeldivat värskelt röstitud kohviubade aroomi, samas kui parosmiaga osalejad leidsid, et see oli täiesti vastumeelne (nad kirjeldasid seda kui vastikut ja ebameeldivat mäda lõhna).
Teadlased oletavad, et toidud, mis tekitavad selle lõhnaaistingu, võivad sisaldada palju lenduvaid aineid nagu 2-furaanmetaantiool.
