FORTE PODCAST | Venemaa sissetung pani poolakad ja ukrainlased sajanditepikkust vaenu unustama

Vene ja ukraina rahvastel kulub tõenäoliselt leppimiseks paar-kolm inimpõlve, leiab ajaloolane Andres Adamson. Kui leppisid ukrainlased ja poolakad, siis lepivad tulevikus ka venelased ja ukrainlased, lisab ta.

Selle nädala Forte podcast'i saates käis külas Andres Adamson, et rääkida Ukraina ajaloost ja ukrainlaste suhetest oma naaberrahvastega, mis aegade jooksul on olnud keerulised. Kuid eriti keerulised on need traditsiooniliselt olnud läänenaabrite poolakatega, sest varasel uusajal Ukraina ülikkond poolastus ning Vene keisririik üritas vastuolusid poolakeelse eliidi ja ukrainakeelse lihtrahva vahel oma kasuks ära kasutada.

Saates tuli ka juttu Ukraina varasemast ajaloost. Ukrainlased ja valgevenelased on oma tekkepõhjalt, geenidelt, „verelt“ küll märksa „rohkem“ slaavlased ja „vanavenelaste“ järglased, märkis Adamson. "Vana-Venemaa slaavi südamaadeks olid praeguse Kesk- ja Lääne-Ukraina ning osalt ka Valgevene alad. Hilisema Moskva-Venemaa alad alles hakkasid slaavistuma, suurvene rahvus merjalaste jt soomesugu hõimude, sisserändavate slaavlaste ja hiljem lisandunud tatarlaste põhjal tekkima," rääkis ta.

Adamson sõnas, et enne 2022. aastat ta ei võtnud ta ukrainlaste jutte sellest, et nad on suured sõdalased, eriti tõsiselt. Tema sõnul polnud ka kasaklus algupäraselt seotud ei venelaste ega ukrainlastega. "Kasaklus tekkis iidsetel aegadel üldse mitte slaavi nähtusena ja ka nimetus „kasakas” tuleb turgi-tatari keeltest ja tähendab lihtsalt vaba meest või uljaspead."

Seda kõike ja enamatki kuuleb lähemalt uuest Forte podcast'i saatest!